Alit alit ráđđehus ii beroš sámi servvodagas. Ja sihke Gieldaministtar ja su sámi stáhtačálli leaba soai geat leaba vuoittáhallan. Eai buohkat dáidde ovttaoaivilis diekkár čuoččuhussii ja čujuhit dasa ahte Sámedikki bušeahtta boahtte jahkái lasihuvvo.
Juo logu dáfus gal, muhto go 25,5 millijovnna lassáneamis bealli manná ođđa penšuvdna ortnega máksit (11,2 millijovnna), man stáhta ieš lea mearridan, ja velá 3,2 millijovnna boahtte jagi Sámedikkeválgga čađaheapmái, de lea olles dat rehketbihttá eahpidahtti.
Ja de vel ráđđehus sirdá 2,4 millijovnna eará sámi juolludemiin Sámediggái ja gohčoda dan bušeahttalassáneapmin. Go dieid geassá eret dan 25,5 millijovnnas, báhcá vel 8,7 millijovnna lassáneapmi dán jagi salderejuvvon bušeahta ektui.
- Dás gávnnat buot sámi juolludemiid stáhtabušeahttaárvalusas (sámegillii siiddu 23 rájes – olgguldas čujuhus).
In jurddašan gal ahte lea dárbu oahpahit proseantarehkenastima, muhto go de rehkenastá 8,7 millijovnna lassáneami 435,8 millijovdnii, de dat dahká mihá juste 2 proseantta.
Ja loga fal vel - go de rehkenastá dan haddegoargŋuma man ráđđehus ieš bidjá vuođđun, namalassii 2,4 proseantta, de lea álki ipmirdit ahte Sámedikki ruhtaseahkka duohtavuođas unno dán jagi ektui.
Loguiguin sáhttá hui álkit olbmuid dájuhit ja maiddái manipuleret jos dan háliida. Eat mii ábut jurddašit dan buot vearrámusa, muhto go dárkileappot guorahallá loguid sihke dál ja diibmá de orru viehka váttis oaidnit ahte «Sámedikki bušeahtta lea bures ovdánan máŋga jagi» nugo Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta čállá bušeahttadokumeanttas. Dan sáhttá ipmirdit go soapmásat dieinna cealkagiin provoserejuvvojit.
Mii fertet jáhkit ahte buot politihkalaš mearrádusat leat dihtomielalaččat dahkkon. Norgga ráđđehusa ja stáhta mearrádusat sámedoaimmaid ruhtadeamis leat dieđusge dihtomielalaččat ja oaivvilduvvon.
Dien signála ii leat vejolaš dulkodit duohko dahje deike. Dat lea dat politihka man dálá ráđđehus fievrreda ja dáidá čuovvut dan vuođđooainnu mii Ovddadusbellodagas lea leamaš sámeáššiide. Dál orru Olgešbellodat leamen jura seamma bálgá alde. In hal dan dihte gal sáhte dadjat ahte ruhtajuolludeamit livčče stuoribut jos livččii eará ráđđehus.
Ii leat eambbo go golbma jagi áigi go leai rukses-ruona ráđđehus. Juolludeamit sámi doaimmaide ledje dalle juo njiedjan. Go dál Bargiidbellodagas hupmet Beaivváš Teahtera viessohuksema doarjut, de gal sáhttá hui álkit jearralit manne sii eai evttohan dien dalle go ledje posišuvnnas?
Sámedikkis šaddá garra bargu fas gomu gahpiriin váccašit Stuoradikki feaskáriin ja ánuhit ruđa. Ja gal sii soitet lihkostuvvat oažžut doarjaga ráđđehusa doarjjabellodagain, muhto dušše fal danin go diein bellodagain soaitá dárbu markeret iežaset sámeáššiid guovdu.
Sámedikki presideanta ja su bellodat leat Sámedikki bušeahttavuoittahallit ovdal go Sámediggi ieš oppa meannudišgoahtá ge boahtte jagi bušeahtta.
Muhto vuoittahalli gal lea maid sámi stáhtačálli ja su stáhtaráđđi nai. Ammahal soai goit leaba áŋgiruššan oažžut eambbo ruđa sámi doaimmaide, duođai ákkastallan eambbo ruđaid sámi doaimmaide? Vai eaba go soai leat dan áŋgiruššan?
- Geahča ja oahpa eambbo stáhtabušeahtaárvalusa birra dás:
