Hopp til innhold

Norgga ođđa Top Model lea sápmelaš

Frida Børli Solaker (21) Valnesfjordas eret vuittii dán jagáš «Top Model» nammasaš gilvvu. Dál son illuda ođđajahkái go dalle son vuolgá máilbmái bargat modeallan.

Frida vuoitá Top Model 2013
Foto: TV3

Juovlamánu 2. beaivve beasai easka Frida illudit go lei vuoitán «Top Model» TV3:ža gilvoráiddu. Dán jagáš «Top Model Norge» oidnogođii čakčamánu 16. beaivve ja nogai juovlamánu 2. beaivve. Ledje 14 nieidda, geat ledje mielde gilvaleamen beassat Norgga ođđa toppmodeallan.

Vuoitogovva Fridas

Vuoitogovva Fridas. Beakkán norgalaš govvideaddji Erik Asla lea govven dán.

Foto: ERIK ASLA


Čevllohallá sámivuođain

NuFal lea gulahallan Fridain, gii lea bajásšaddan Valnesfjordas, mii lea unna giláš Båddåddjo olggobealde. Doppe sus lea leamašan buorre dilli ja mánnávuohta.

«Top Model» duopmárat lohke ahte Fridas lea hui erenoamáš ámadadju, mii ii sulastahte earáid. Dan ii jáhkkán 21-jahkásaš nieida ieš go gulai, muhto muitala ahte oappážiin son lea áidna, geas lea sámi muođut ja čalmmit guhkálagaid. Soaitá su sámivuohta ná boahttá oidnosii. Fridas lea áddjá sápmelaš, nu ahte sus gal lea sámivarra.

– Mun in dovdda gal iežan sápmelažžan ja in máhte sámegiela, muhto mun rábmon ahte mus lea sámivarra ja čevllohalan dainna.

Frida ja su heasta

Frida ja su heasta. Fridas lei niehkku unnin šaddat dovddusin njuikon gilvvuin heasttain.

Foto: Privat / NRK

– «Top Model» lei fiinna vásáhus

Frida lohká ahte sus lei somás áigi «Top Model» gilvvus. Buot lei nu ođas ja earálágan go dat, mas son lea leamaš mielde.

– Deaivvadin olu buriid olbmuiguin, ohppen olu sihke iežan birra ja modeallasuorggis. Duođai liikojin leat mielde, bargen garrasit ja gazzen buot oahpu maid sáhtten oažžut.

Son dieđihii iežas mielde gilvui vai beassá ođđa hástalusaid vásihit ja oaidnit heivego son modeallan bargat. Ii han son máhttán ovdagihtii diehtit heivego oppanassiige dohko ja háliidiige geahččalit ja mearridii ahte jus fal oččoš vejolašvuođa, de áiggui bargat buot maid nákce. Garrabargu gusto ábuhii, ja ii oktage eará dán jagi heiven buorebut dása go Frida.

– Mun in leat goassege beroštan nu hirbmadit mohtas. Mus lea álohii leamaš persovnnalaš stiila, liikon gárvodit čábbát ja gárvvut galget heivet oktii. Dávjá mun gárvodan čáhppes jeansain, vilges sisbáiddiin ja náhkkejáhkain.

Frida ja su vuosttas ponni

Frida ja su vuosttas ponni.

Foto: Privat / NRK

Fárre Milanoi

«Top Model» ii leat gal rievdadan Frida nu hirbmadit, ii goitetge heajut guvlui. Son mearkkaša ieš ahte son ii leat nu čeavlái go ovdal, muhto eambo čaffat ja "rå'a". Son lea maiddái šaddan duostileabbon, ii bala boastut dahkamis go iešdovdu lea nanosmuvvan, ja su mielas lea dat dušše buorre.

Dál son ii bargga nu áktánasat, ii modeallan gal ainjuo, son lea fárren ruoktot go šattai heaitit journalistaskuvllas, Troanddimis, dan dihtii go jávkkai menddo guhká «Top Model» dihtii. Áigi manna vuorddašit ođđajagi go de son vuolgá ges Milanoi ođđajagimánus. Ieš lohká mánnu ii leat mihkkege guhkiid vuordit.

– Mii bat vel oanehis mánnu lea čieža guhkes mánu ektui, mat leat gollan maŋŋil go jovden «Top Model» loahppagilvvus, dadjala son.

Ođđajagis rievdá dán nuorra nieidda eallin hirbmadit. Dalle garret 21-jahkásačča beaivvit go vuordagasas lea garra bargu, showat, govvemat, biktasat ja mohtat. Muhto dat ii baldde Frida go son lea gearggus váldit vuostá hástalusaid buriin movttain ja duostilvuođain.

Ovdagovat

Fridas leat moadde ovdagova, muhto dasa geasa liiko buot eanemusat lea Siri Tollerødii, dáža toppmodellii. Tollerød lea bargan olu ja garrasit dan rájes go šattai modeallan 2006's.

Siri Tollerød, Frida ja Tyra Banks

Prográmmajođiheaddji Siri Tolerød, vuoiti Frida ja guosseduopmár - máilmmibeakkán modealla, Tyra Banks

Foto: TV3

– Siri Tollerød lea jierbmás nieida. Son ii leat bonjadangálvu, son diehtá maid áigu, lohká Frida.

Muđui son liiko dan dánskalaš modellii, Freja Beha Erichsenii. Dan dihtii go Frida oaivvilda son lea fiinna modealla mas lea hui fiinna luondu.

Liiko leat ovdagovvan eará nieiddaide

NuFal fertii gal jearralit Fridas makkár ovdagovva son lea eará nuorra nieiddaide, de vástidii son ná:

– Mun sávan dieđusge leat buorren ovdagovvan earáide. Mun geahččalan vástidit buohkaide, geat munnje čállet instagramas, twitteris ja facebookas, muhto dat ii leat álo seamma álki danne go nu ollusat čállet munnje. Mun hálidan gaskkustit ahte mun lean dearvvašlaš ja buorre mielas, muitala Frida.

Frida lea buorre ealliide

Frida lea álo liikon ealliide.

Foto: Privat / NRK

Doaivagat boahtteáigái

Otne gal leat Frida beaivvit nu go ledje ovdalaš go vulggii gilvalit šaddat Norgga ođđa toppmodeallan. Son doaivu ahte su eallin modeallan šaddá buorre. Su háliidus lea dieđusge bargat modeallan ollesáigge ja tinet doarvái nu ahte sus lea buorre dilli, jus vel ii eambo.

– Mus leat stuorra háliidusat ja áigumušat, muhto jáhkán ahte dus fertjite leat dat jus áiggut birget dán suorggis. Doaivvun ahte boahtteáigi buktá olu barggu, tiednasa, olu ođđa oktavuođaid ja skihpáriid, olu johttima jaiilu. Mun geahčan hui positiivvalaččat boahtteáiggi ja doaivvun ahte dát suorgi váldá mu bures vuostá, muitala Frida.

Sus lea hui miella leat modeallan ee. Chanel, Stella MacCartney ja Zac Posen nammasaš mearkkaid ovddas.

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohccit oahpaheaddjeohppui - eanebut háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohcamušain.

    Dan čájehit Oktasašsisaváldin-logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektedieđa ja medisiidna leat ain dat bivnnuheamos oahput.

    Ohccit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohcciidlohku oahpaheaddjeohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.