Hopp til innhold

Mye drama i serien «Vi lover et helvete»

Fra i dag kan man følge NRK dramaserien «Vi lover et helvete» på NRK TV og NRK1.

En klimaskeptiker og en miljøaktivist forelsker seg dypt på tross av forskjellig politisk ståsted og ulik kulturell bakgrunn. Kan disse to verdener forenes?

– Nå er det lenge siden serien ble spilt inn. Det var definitivt en ny opplevelse, både gøy og lærerikt å se hvordan slike innspillinger fungerer. Det blir spennende å se hvordan publikum tar den i mot.

Daniel (Sigurd Kornelius Lakseide) og Elin (Aili Kristine Eira) møtes helt tilfeldig og blir stormforelsket.

NRK-profil Silje Nordnes var på premierefesten til «Vi lover et helvete» og mener Norge har behov for en slik serie og at temaet i serien kommer frem på riktig måte.

– Elin en spennende karakter! Hun føler på mye ansvar og at de rundt henne har høye forventninger til henne, selv om det ikke alltid er realiteten. Mye av tiden er hun oppgitt og lei, kanskje tenker hun at hun kjemper en hard kamp der hun ikke når frem. Selv tror hun de rundt henne dømmer og kritiserer henne, at hun ikke er bra nok. Det tror jeg mange kan kjenne seg igjen i, inkludert meg selv, sier Aili Kristine (24).

Musikken til gruppa Ondt Blod brukes i serien og låtskriver og vokalist Aslak Heika Hætta Bjørn er stolt av det.

Gard Emil Elvenes som spiller i den nye filmen Ellos eatnu- La elva leve, er en av skuespillerne i denne serien. Eila Ballovara Varsi og Inger Elin Utsi er andre man blir kjent med i serien.

Vi lover et helvete premierefeasttas, Aili Kristine Eira
Foto: Inga Kare Marja I. Utsi / NRK

Korte nyheter

  • – Dievasčoahkkinjođihangoddi čuoččuha ahte mii eat gávdno

    Nordkalottfolket háliidii ovddidit eahpeluohttámuša Sámedikki dievasčoahkkinjođihangoddái guovtti ákka geažil.

    Lea sáhka das ahte dievasčoahkkinjođihangoddi mearridii juovlamánus guorahallagoahtit Sámedikki jienastuslogu.

    Áigumuš lei iskat devdet go olbmot eavttuid maid vuođul besset čálihit iežaset jienastuslohkui.

    Muhto dán háliidivčče Nordkalottfolket bissehit, ja go ášši ii ovddiduvvon Sámedikki dievasčoahkkimii, de manai bellodat diggái.

    – Mii leat vuoitán diggegottis, mas daddjui ahte dievasčoahkkinjođihangoddi rihkkui válgaláhkaásahusa go eai ovddidan ášši Sámedikki dievasčoahkkimii, lohká Bakken Kåven.

    Nubbe ágga lea dan birra maid dievasčoahkkinjođihangoddi čálii diggegoddái ášši oktavuođas.

    – Sii čuoččuhit ahte mii eat gávdno joavkun Sámedikkis. Ahte mis ii leat sierra ekonomiija, rehketdoallu ii ge rehketdoallodárkkisteaddji. Muhto seammás sii ieža juolludit midjiide ruđa, ja sii dohkkehit min rehketdoalu. Danne sii eai sáhte dadjat ahte dát leat áššit maid sii eai diehtán.

    Jienastuslogu dárkkisteapmi lea gaskaboddosaččat bissehuvvon dievasčoahkkinjođihangottis.

    Nordkalottfolket ii ožžon eanetlogu ovddidit eahpeluohttámuša.

    Bargiidbellodat, Ovddádusbellodat ja Sámeálbmot bellodat dorjo evttohusa.

    Dievasčoahkkinjođiheaddji Tom Sottinen, Bargiidbellodagas, ii dorjon evttohusa.

  • - Gonagas Harald dárbbaša áiggi dearvvasmuvvat

    – Gonagas Harald dárbbaša áiggi dearvvasmuvvat ja ferte ain leat buohcciviesus muhtin áigge, lohká kruvdnaprinsa Haakon.

    Kruvdnaprinsa lea Bergenis ja mátki lea beaivvi maŋŋá go galledii gonagas Haralda Rikshospitálas, Oslos.

    Kruvdnaprinssas maid jerrui daid olu gažaldagaid ja reakšuvnnaid birra mat leat čuožžilan go gonagas vulggii lupmui Malaysiai.Kruvdnaprinsa Haakon lohká gonagasdálu galgat árvvoštallat mo diehtojuohkkin Šloahtas leamaš dán ášši hárrái.

    Gonagas buohccái priváhttamátkkis Malaysias gos sutnje biddjui gaskaboddosaš coahkkinveahkki. Gonagas bođii sotnabeai-eahket Norgii ja lea dál Oslo universitehta buohcceviesus Rikshospitálas.

  • Beassá ráhkadit mánusa Berlin Zoo birra

    Sámi Dáiddárstipeandda váldolávdegoddi lea juohkán dán jagi dáiddárstipeanddaid, badjelaš 2,1 miljovnna kruvnna ovddas.

    Filbmadahkki Paul-Anders Simmai juolluduvvo bargostipeanda jahkái. Paul-Anders Simmai lea juolluduvvon stipeanda ráhkadit mánusa filbmii Berlin Zoo birra.

    June Sommer Strask bargostipeanda golmma jahkái, go áigu čállit golbma girjji mánáide ja nuoraide. «Luottat sániin/Spor i ord 2» mat leat sámi muitalusat mánáide, ja eará prošeavttaid nugo «Reisen til verdens ende- og litt lenger (Mátki máilmmi geahčái ja vel guhkkelii)» ja «En edelweiss til fru Pedersen (Edelweiss Pedersen ruvvái)».

    Birit Haarla son oačču bargostipeandda nuorat easkaálgi dáiddáriidda golmma jahkái. Birit Haarla lea dánsár ja koreográfa ja beassá stipeanddain viidásat ovdánahttit bargguid mat leat álggahuvvon, ja vejolašvuođa ráhkadit ođđa buvttadusaid, ohcat ođđa ovttasbargokonstellašuvnnaid olahit gehččiid sihke Sámis ja riikkaidgaskasaččat.

    Lávre Johan Eirai juolluduvvo golbma jagi bargostipeanda nuorat easkaálgi dáiddáriidda ja áigu áigu stipeandaáigodagas komponeret ođđa sámi musihka ja čiekŋudahttit iežas juoigamii, ja seammás joatká son barggus ovdánahttit vuođu iežas solo karrierii.

    Peter Martin Mienna Hættai lea juolluduvvon guđa mánnosaš oanehisáigge stipeanda. Son lea sárgun govaid sámi mánáidgirjjiide ja áigu dál gálligoahtit luotta álggahit iežas dáiddalaš ámmátbarggu ja álggahit iežas vuosttas sierra prošeavtta

    Elisabeth Throsen oačču maid guđa mánnosaš oanehisáigge stipeandda háliida joatkit ovdánahttit barggus čájehit bácciid ja skuovva-designain ja maiddái joatkit ovdánahttit iežas ámmáha friddjastiillat musihkkárin ja performance dáiddárin sihke nationálalaččat ja internášunálalaččat.

    Dasa lassin lea Sámi Dáiddárstipeandda váldolávdegoddi juolludan iešguđegelágán stipeanddaid nu go mátkestipeanddaid, ávnnasstipeanddaid jna.

    Paul-Anders Simma
    Foto: Liv Inger Somby / NRK