Hopp til innhold

Lassitienas eanadollui

Eanadoliin lea dál vejolaš ohcat lassi-tietnasa ealáhussii jos fal beare gielddain barggašedje ovttas.

Lise Aanesen

Lise Aanesen

Foto: Fylkesmannen i Finnmark

Ášši doaimmaha Ánne Olli

Eanadoalus lohket dál ollugiid rahčat fidnet doarvái tietnasa, danne leat Norggas álggahan eanadolliide doaimma maid gohčodit "Inn på Tunet sámegillii Šilljui".

Eanadolliide lassitienas

Prošeavtta logo

Prošeavtta logo

Foto: Fylkesmannen i Finnmark

Áigumuš dáinna doaimmain lea fállat eanadoallái lassitietnasa ja geavaheddjiide áiggošedje ges dáinna fálaldagain buoridit dearvvasvuođa, ovdáneami ja loaktima, nu lohká Finnmárkku fylkkamánni eanadoalloossodaga "Inn på Tunet/ Šilljui"prošeavtta jođiheaddji Lise Aanesen: Loga dás Fylkkamánni siiddus

Eanadoalli ja gielda ovttasbargá

Eanadoalli sáhttá dán oktavuođas fállat gildii doaimmaid nugo bajásšaddan-, oahpahus-, bargo-, dearvvasvuođa dahje sosiála sektorii. Doaimmat galget fátmmastit doaimmaid mat leat eanadoalus. Ja dát, Inn på Tunet/ Šilljui" doaibma lea juoga maid stáhta ja gielda sáhttá geavahit čoavdindihtii doaimmaid maid leat geatnegahtton čoavdit, nugo mat oahpahusas

Šibitdoalus sáhttá ráhkadit pedagogalaš oahpahusa, mánát sáhttet leat mielde návehis oahppamin mahkás das mo gusain fidne mielkka, mo šibihiid dikšu, čoaggimin moniid vuoncávisttis dahje oahppamin mo sávzzaid beaskida.

Dát addá vejolašvuođaid mánáide geat dárbbašit earálagan oahppu go čállin ja lohkanbargo-oahppu, "Inn på Tunet/ Šillju" prošeakta dát addá vejolašvuođa mánáide ja earáide oahppat bargguid bokte.

Fálaldat maid earáide

Muhto ii dát leat dušše skuvllaide ávkin dát prošeakta. Go dát lea maid jurddašuvvon galgat ávkin dearvvasvuođa, sosiála- ja bargosektorii. Dán oasi gohčodit ges "Grønn omsorg/ ruonas fuolahus dahje áimmahuššan. "Finnmárkku filkkamánni "Inn på Tunet/ Šillju" prošeaktajođiheaddji Lise Aanesen, muitala maid sáhttit geavahit eandolliid ávkin nugo mat muittohuvvonolbmuide.

Lise Aanesen muitala iežaset hálidit addit muittahuvvan boarrásiidda fáláldaga, sidjiide leat sii jurddasan addit dakkáraš beaivefáladaga nugo beaiveruovttu. Sidjiide sáhttá gielda ja eanadoalli šiehtadit áiggi goas gielda buktá sin boandda dállui, boarrásat besset de searvat doaimmaide boandda dálus, olgun dahje návehis, ja de viežža fas gielddabargi sin ruoktot.

Dát áttášii boarrásiidda vásáhusaid ja sin oapmahaš beasašii don botta vuoiŋŋastit. Dát doaimmat lágiduvvojit earáguovlluin Norggas, ja dát leat bures lihkostuvva.

Diehtojuohkin Sis Finnmárkkus

Dál áigu Finnmárkku filkkamánni "Inn på Tunet/ Šilljui" prošeaktajođiheaddji Lise Aanesen fidnat Guovdageainnus ja Kárášjogas čilgemin eanadolliide ja gieldda njunnožiidda dán prošeavttas.. Dan son áigu dahkat dán mánu loahpageačen dahje guovvamánu álggus .

Ávkkálaš ollugiidda


Ruonas fuolahus/ Grønn omsorg mii gulla seamma prošektii fátmasta maiddái olbmuid geat dárbbašit veahkki máhccat bargodillái, earret eará sáhttet olbmot geat gillájit jugesvuođain dahje eará gárihuhttiávdnasiin, ná fas máhcagoahtit bargodillái.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK