Hopp til innhold

Kommentára: Eat mearrit vel iežamet skuvlaáššiinge

«Sámis leat eará dárbbut go stuorraservodagas ja mun doaivvošin ahte sápmelaččat dat dan dárbbu dihtet ja dovdet buoremusat. Dasa gal in jáhke ahte mii dárbbašit veahki dážas. Dattege Sápmi gal ieš ii beasa mearridit dienge áššis maidege.». Nu čállá NRK Sámi kommentáhtor Nils Johan Heatta.

Diehtosiida - Samisk høgskole i Kautokeino

Diehtosiida Guovdageainnus gos Sámi allaskuvla lea

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Sámiin leat stuorra vuordámušat Sámi allaskuvlii. Dat han galggašii oahpahit min nuoraid sámi servodaga iešguđetlágan dehálaš doaimmaide ja ámmáhiidda. Ođđasiin lea maŋemus vahku beaggán ahte Sámi allaskuvla ii sáhte dán čavčča oahpaheaddjeoahpu álggahit go eai leat nohkka ohccit geain lea doarvái buorre árvosátni matematihkas. Máhttodepartemeanta dat lea mearridan ahte ferte leat unnimusat árvosátni 4 joatkkaskuvlla matematihkas, jus galggaš makkárge oahpaheaddjeohppui beassat Norggas. Departemeantta stádačálli celkkii NRK Sápmái ikte ahte Sámi allaskuvlla ohcciide maid galgá seamma gelbbolašvuođagáibádus go earáide, dat mii dáža allaskuvllaide lea.

Nils Johan Heatta, direktør NRK Sápmi

Nils Johan Heatta, NRK Sámi kommentáhtor

Foto: Ole Kaland / NRK

Gal dat dieđusge lea buorre ahte skuvlaeiseváldi atná fuolas das ahte sámi oahpaheddjiin lea buorre dássi. Muhto de mun gal ferten jearralit manin dat seamma eiseváldi ii beroš dalle go sámit dáhtošedje sámegieloahpu iežaset mánáide miehtá riikka dahje sámegiel mánáidgárde­fálaldaga. Dalle han gal ii oro jura dat ovttadássásašvuohta mange veara.

Mo dat livččii jos eiseváldi baicca gáibidivččii sámegielas buoret árvosáni? Ii mihkkege otná Norgga servvodatdilis oro čájeheamen ahte eiseváldi nu dagašii. Ii hal sámegielas leat nu stuora árvu olggobealde sámi servodaga, vaikko maid de riikka njunnošat dajaše.

Buohkat mii várra háliidivččiimet dan buot buoremus oahpahusa mánáidasamet. Muhto leago son dat matematihkkafágas ahte mii háliidit dan buot buoremusa? Leago son dat dát fága mii lea deháleamos Sápmái? Ieš gal lean álo liikon matematihkkii ja muhtomin dat gal lea buorre máhttit sihke integrála ja derivašuvnna - mii dáidá leat amas eatnasiidda. Ja dat seamma eatnasat leat bures birgen dien máhtu haga.

Nu guhká go mun muittán, de lea sámi servodat šurran man stuorra dárbu lea eanet sápmelaš oahpaheddjiide - ii fal unnit, nugo dál sáhttá leat boahtu. Ii soaitte leat roassu dat ahte dán čavčča ii álggahuvvo oahpaheaddjioahppu, muhto viđa-guđa jagi geahčen soaitá roassobiegga dovdogoahtit go eai šat lassán sápmelaš ja sámegiel oahpaheaddjit.

Sámi allaskuvllas lea ovddasvástádus oahpu láhčit Sápmái ja allaskuvla ferte bearráigeahččat ahte sin oahpahusas lea alla dássi, nu ahte studeanttat ožžot buori oahpu ja šaddet ávkin min boahtteáiggi servodaga nannemis. Danin dat allaskuvla nai ferte miehtá gaskka áŋgiruššat oahpahusa nannet ja beaktilit bargat. Allaskuvla fertešii ain viššaleappot dustet daid dárbbuid mat ođasmahtti sámeservodagas leat.

Muhto Sámis leat eará dárbbut go stuoraservodagas ja mun doaivvošin ahte sápmelaččat dat dan dárbbu dihtet ja dovdet buoremusat. Dasa gal in jáhke ahte mii dárbbašit veahki dážas. Dattege Sápmi gal ieš ii beasa mearridit dienge áššis maidege. Dán dásis dat lea dát sámi iešmearrideapmi - iešmearrideapmi man birra leat juo geahkan moaddelot jagi ja vierrásat oaivvildit ahte sámiin lea beare ollu fápmu. Ii vel iežamet oahpahus- iige kulturáššiinge leat midjiide alccemet addon váldit ja luohttámuš mearridit. Eat mii vissa máhte.

Dáža lea dáža juohke beaivvi!

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK