Hopp til innhold

Rahčá ruhtadit eamiálbmotprošeavtta

Oažžu go stáhta gáhttet luonddu, beroškeahttá eamiálbmotvuoigatvuođain? Dán áiggošii Ávjovári eamiálbmotguovlu guorahallat, muhto rahčá prošeavtta ruhtademiin.

Ávjovári álgoálbmot stivrrajođiheaddji Klemet Erland Hætta.

Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta

Foto: Piera Balto / NRK

Finnmárkkuopmodat, FeFo, mii lea okta dain ásahusain main Ávjovári eamiálbmotguovlu lea ohcan ruđa, gal lea hilgon ruhtaohcamuša.

Jon Meløy

FeFo direktevra Jon Meløy

Foto: Finnmarkseiendommen

– Mii oaivvildit ahte lea stáda ovddasvástádus ruhtadit dákkár prošeavtta, lohká FeFo direktevra Jon Meløy.

Ávjovárri eamiálbmotguvlui gullet Guovdageaidnu, Kárášjohka ja Porsáŋgu. Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta čilge ná manne Ávjovárri lea oaidnán dárbbu bidjat johtui prošeavtta mii guorahalašii makkár hehttehusat stáhtas leat, go lea sáhka luonddu gáhttemis.

– Ovdabargu mii stáhta bealis lei galgat dahkkot ii leat čađahuvvon ja de oaidnit mii dárbbu juridihkalaš ja erenoamáš iskkadeapmái, lohká Hætta.

– Ii dušše stáda ovddasvástádus

Vuosttaš amanueansa dr. Juris. Øyvind Ravna, ii leat gal oalát ja obbalaččat ovttaoaivvilis FeFo-direktevrrain dainna ahte lea dušše stáda ovddasvástádus ruhtadit dákkár prošeavttaid.

– Sáhttá leat gal juste dán oktavuođas stáda ovddasvástádus guorahallat rivttiid, muhto FeFo ii sáhte obbalaččat hoigat eret ovddasvástádusa guorahallat eamiálbmoga rivttiid. Finnmárkkukommišuvnna barggu ektui, lea dát maiddái FeFo ovddasvástádus, lohká Ravna.

Øyvind Ravna

Vuosttaš amanueansa dr. Juris. Øyvind Ravna

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

FeFo-direktevra Meløy lea gal ovttaoaivvilis Ravnnain juste Finnmárkkokommišuvnna ektui, lea baicce obbalaš ruhtadeami ektui ahte eaba leat čuođi proaseantta ovttamielalaččat.

Vaikko jurista Ravna mieđiha ahte ii dovdda buot daid formálalaš eavttuid maid ektui ásahusat juolludit ruđa, de čuovvu Ravna mielas gal liikkáge muhttin muddui ekonomalaš ovddasvástádus, go lea sáhka guorahallat rivttid Finnmárkku eatnamiidda.

Strategalaš jurdda

Guovdageainnu sátnejođiheaddi Klemet Erland Hætta čohkká ovttaláhkái goabbatbeal beavddi dán áššis, go Ávjovári bealis lea son mielde leamaš meannudit ruhtadanohcamuša FeFoi, muhto nuppe beal beavddi fas FeFo stivraáirrasin, son lohká iežas ovttaoaivilis ahte lea gal rievtti mielde stáda bargu guorahallat eamiálbmogiid rievttiid.

NRK Sápmi ferte dasto jearrat, manne son dalle lea Ávjovári bealis sádden FeFoi ruhtaohcamuša dán prošektii.

– Mii leat iskan daid vejolašvuođat mat leat. Mii leat sádden sihke Finnmárkoopmodahkii, Sámediggái ja Finnmárkku fylkkagildii. Dat lea dan dihte go Birasgáhttendepartemeanta lea álggos hilgon ohcamuša. Go leat earáide maid sádden ohcamuša, de oažžut maid eanet fuomášumi. Dakko bokte sáhttit maid oažžut veahki bargat ráđđehusa ektui vai sii loahpaloahpas ruhtadit dan. Soaitá mis leamaš maid strategalaš jurdda dáinna, lohká Hætta.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK