Hopp til innhold

Helga Pedersen: – Gal dát lei dego návet

Stuorradiggeáirasii lei vissa eannjehas vásáhus galledastit Beaivváža teahtervistti. – «Návethádja» lei vuosttaš maid son dajai, muitala neavttár.

Muggsopp og vannlekkasje i kulturhuset i Kautokeino

KUOHPA JA KUOHCAGAN: Earret eará ná lea duolletálle oaidnit Beaivváš Sámi Našunála teahtera visttis Guovdageainnus.

Foto: Jan Öqvist

Helga Pedersen

FINAI GUOSSIS: Finnmárkku Bargiidbellodaga stuoradiggeáirras Helga Pedersen finadii gieskat Guovdageainnus, gos galledasttii Beaivváš-teahtera visttii. Boahtte jagáš sámediggeválggaide lea maid Nuortaguovllu válgabiire vuosttaševttohas iežas bellodaga ovddas.

Foto: Mette Ballovara / NRK

– Go Rolf Degerlund rabai teahtersále uvssa, de lei Helga Pedersen dadjan «dáppe han lea návethádja». Ja Pedersen gal juo diehtá makkár hádja dat lea, go sus han lea alddes návet.

Nu muitala Beaivváš-neavttár Mary Sarre, ja boagusta veaháš.

Son hállá Helga Pedersena teahtergalledeami birra.

Teahterhoavda Rolf Degerlunda mielas lea Pedersen ádden man vearrái dilli lea teahtervisttis.

  • Guovllas govvaovdamearkkaid dás vuollelis:
Muggsopp og vannlekkasje i kulturhuset i Kautokeino
Foto: Jan Öqvist

Ii nu movttidahttii galledeapmi

Rolf Degerlund

ÁIGÁ EDDON: Beaivváža teahterhoavda Rolf Degerlund dat «ofelasttii» Helga Pedersen teahtervisttis Guovdageainnus gieskat.

Foto: Beaivváš Sámi Našunálateáhtera / Preassagovva

NRK deaivvada Helga Pederseniin Norsk kritikerlag:a bálkkašandoaluin Oslos, gos Beaivváš gieskat gudnijahttojuvvui bálkkašumiin.

Ja go NRK gulaskuddá Pederseniin dáid návet-cealkámušaid, de čilge:

– Mu galledeapmi ii lean gal dien dáfus nu movttiidahtii. Beaivváš-teahtera bargiid bargodilli lea hui heitot. Ja liikkáge nagodit sii buvttadit teahtera hui alla dáiddalaš dásis, ja sii han gudnijahttojuvvojit velá bálkkašumiin dál.

– Ja gal dat juo lea áigi ahte guovddášeiseválddit farggamusat ordnejit ođđa teahtervistti Beaivvážii, dajai Pedersen dalle.

Ridnoaivi ja nieguidoaidni bihttás

VÁIVVÁŠUVVOJIT KUOHCAGAN TEAHTERVISTTIS: Dá Beaivváža neavttárat «Ridnoaivi ja nieguidoaidni»-bihtá čájáhusa oktavuođas.

Foto: Beaivváš Sámi Teáhter

Háliida bágget ráđđehusa

Maŋŋá lea NRK sádden čálalaš jearaldaga Helga Pedersenii, dáinna jearaldagain:

– Don han leat ieš vuosttaševttohas boahtte jagáš sámediggeválggaide. Maid ieš áiggut bargat buoridandihtii Beaivváža visttedili?

– Jos Norgga ráđđehus ii vuorut Beaivváža boahtte jagáš stádabušeahtas, de ferte Stuorradiggi njulgestaga geatnegahttit ráđđehusa dan dahkat, fástida Pedersen, ja joatká:

– Stuorradiggi ja ráđđehus ferteba mieđihit ahte dán guovtte ásahusas lea ovddasfástádus Beaivváža hárrái. Eaba sáhte ekonomalaš ovddasfástádusa cealkit eret suohkanii, fylkkasuohkanii dahje Sámediggái. Buot dát golbma ásahusa han leat vásihan ahte bušeahttat unniduvvojit.

– Stáhta ferte leat mielde ruhtadit. Dát galggašii čovdojuvvot boahtte jagi mielde, ja dan ovddas áiggun stuorradiggeáirrasin bargat, lasiha Pedersen.

Korte nyheter

  • Sáme sálmmalávllomiehket Bådådjo oajvvegirkkon

    Moarmesmáno 28. biejve bivddiduvvá rabás sáme sálmmalávllomiehkedij Bådådjo oajvvegirkkon.

    «Mijá sálmma - Vårres salma» la dållam gånnå oassálasste máhtti gulldalit iesjgeŋga sáme gielajda ja musihkalasj åvddånbuktemvuogijda, ja siegen lávllot.

    Sáme árbbedáhpeguodde, lávllo ja tjuojadiddje Finnmárkos, Råmsås ja Nordlándas, duola dagu artista Elisabeth Misvær ja Trygve Misvær, galggi iehkedav lájddit.

    Doalle li Sáme girkkoráde, Nuortta-Hålogalánda bissmaviellde, Oarjje-Hålogalánda bissmaviellde, Nidaros bissmaviellde ja Girkolaš Oahpahusguovdáš Davvin (KUN), aktan ARCTICulations of Faith BODØ 2024.

    Sálmmalávllomiehket la oasse sáme girkkoiellemkonferánsas.

  • Duohtavuoda- ja semadibme sáme girkkoiellemkonferánsan

    Sáme girkkoiellemkonferánssa ásaduvvá moarmesmáno 28. biejves 29. bæjvváj Bådådjon, dan aktijvuodan gå Bådåddjo la europealasj kultuvrraoajvvestáda jagen 2024.

    Konferánsa tiebmá l "Duohtavuohta ja såbadibme: bálggá vijdábut".

    Prográmman la duola degu dokumentárrafilmma «Samiske fortellinger om rett og urett» Hábmeris, lågådallam, panelságastallam ja sálmmaiehket.

    Doalle l Sáme girkkoiellema åssudahka Vuona girkkon.

  • – Alvos værálda iemeálmmukgielajda

    Sámegiella l stuor oasse Inga Lill Sigga Mikkelsena árggabiejves bargon, valla aj sijdan.

    Sån sihtá sámegielak sijdda suv niejdajda. Gássjel gal sjaddá gå ienep teknologijja jiena tjadá stivrriduvvá.

    Dálla juo adná jiednastivrridum bijlav ja Apple Siri.

    – Jus ep sámegielav sijdan máhttep adnet, de la dat viehka alvos værálda iemeálmmukgielajda, javllá sån.

    Mikkelsen la bajepingenierra ja gielladutke UiT:a sáme giellateknologijja åvddånahttemjuohkusin, Divvun, mij dán jage sáme hållamteknologijjav almodi.

    Juska sáme hållamteknologijja lij uddni almoduvvam, ij lim máhttelis sáme jienav oadtjot jiednastivrridum bijllaj jalik Smart-TV:aj.

    Tek-gigánta e besa dav ietjasa serverijda.

    – Prográmma ma åvddåla dagáduvvin datåvråjda e desti dåjma, ja applikasjåvnnååvddånahtte hæhttuji aj ietjasa applikasjåvnåjt sirddet balvvaj (nehtaj), tjállá Microsoft guládallamdirekterra Pekka Isosomppi.