Hopp til innhold

Guhkes bargoeallima barggut almmustuvvan guovtti girjái

Badjel 40 jagi čohkki son oahpahusbargui dehálaš dieđuid ieš guđetge gilážiin Sis-Finnmárkkus. Mannan dálvve almmustuvve dán barggus guokte girjji.

Odd Mathis Hætta

Odd Mathis Hætta lea čállán guokte girjji dárogillii mas čilge Sis-Finnmárkku luonddus, ássamis ja kultuvrras.

Foto: Anne Olli

Odd Mathis Hætta muitala iežas čohkken olu dieđiud oahpaheaddjibarggu olis, iešguđege guovlluin Finnmárkkus. Dáid dieđuid geavahii oahpahusas, ja dál leat dát dieđut čohkkejuvvon guovtti girjái. Girjjiin čállá son ekologalaš jurdaga vuođul, ja dát galget de doaibmat diehtogáldun. Ieš navdá girjjiid leat ávkin boahtteáiggis maid.

Buorit dieđut boahtte áigái

Čálli muitala iežas dan vuosttaš girjjis čállán Sis Finnmárkku geologias, das čilge son guovllu eatnamiin, makkárat dat leat, ja mo dat leat rievdan. Čállá maid dálkkádagas, šattuin ja elliin. Justa dás lea eanemus sáhka Kárášjoga ja Guovdageainnu guovllus. Luonddu čállá leat leamaš guovddážis dolin, dalle go olbmot galge válljet gosa ásáiduvve. Vuosttaš girjjis čállá maid Sis Finnmarkku minerálain, ja makkár geađgesoarttat gávdnojit Sis-Finnmárkkus.

Nuppi girjjis lea eanaš sáhka olbmuin, gos ja mo sii ásse, čállá maid gilážiin. Nuppi girjjis besset maid olbmot muitalit fearániin maid leat vásihan dahje leat gullan .

Guokte girjji almmustahtii dárogillii

Guokte girjji son dál lea almmustahttán dárogillii, «Samebygder på Finnmarksvidda I» ja «Samebygder på Finnmarksvidda II», oktiibuot 630 siiddu. Girjjiin leat olu govat.

Odd Mathis Hætta muitala geavahan guhkes áiggi čállit dáid girjjiid. Ii loga iežas čállán jámmadit, muhtimin lea vuoiŋŋastan oalle guhka, ja de lea fas čálligoahtán.

Dan áigge go dieđuid čohkkii de geavahii daid oahpahusas vuođđoskuvllas ja oahpaheaddjiallaskuvllas. Son jearahalai olbmuid jietnabáttiide, jearahalai moddii daid seamma olbmuid vai šaddet buot dieđut mielde. Ja de leatge das šaddan guokte girjji.

Odd Mathis Hætta girjjit

Odd Mathis Hætta girjjit

Foto: Anne Olli

Korte nyheter

  • Váhnemat: Unnit oahpahit šearpmaid bokte

    Masá bealli, 49 proseantta, váhnemiin geain leat mánát vuođđoskuvllas dáhtošit unnidit oahpahusa šearpmaid bokte. Dán čájeha Opinion ođđa iskkadeapmi.

    Dušše 4 proseantta dáhtošii eambbo oahpahusa šearpmaid bokte.

    Oslo váhnemat leat eanemusat vuostá atnit šearpmaid oahpahusas. Lohku lea 64 proseantta. Davvi-Norggas leat unnimusat vuostá, 38 proseantta.

    Olles 71 proseantta váhnemiin vuorjašuvvet das man ollu áiggi mánát ahte šearpmaid ovddas.

    Ráđđehus lea ge bidjan lávdegotti guorahallat mo váikkuha go mánát atnet ollu áiggi šearpmaid ovddas.

    Undervisning
    Foto: Lise Åserud / SCANPIX
  • Eai šat fuola norgga ruđas

    Olu norgalaččat vásihit dál ahte olgoriikkas eai šat váldde vuostá norgga kruvnna go cuvket áigu dan riikka ruhtan.

    Norgga báŋku gohčču norgalaččaid go vulget mátkkoštit, dáppe jo háhkát dan riikka valuta gosa leat mannamin.

    Norgga báŋkkus muitalit NRK:i ahte leat vuos eahpesihkkarat guđe riikkas eai váldde vuostá Norgga kruvnna šat, muhto dihtet dál jo ahte Norgga mátkkošteaddjit vásihan dán sihke Thailánddas ja Bulgarias.

    Sihke ruoŧa ja dánska kruvnnain vásihit olbmot dan seamma..

    Penger
    Foto: Simon Skjelvik Brandseth / NRK
  • St1 bieggafápmoplánat Gáŋgaviikka gielddas

    Gáŋgaviikka gielddas Finnmárkkus lea heajos ruhtadilli ja ealáhusat rahčet. Danin oaivvilda ealáhusnjunuš ahte bieggafápmorusttet sáhtašii buoridit sin dili.

    Seammás vigget ássit geat soitet oažžut bieggaturbiinnaid iežaset lahka caggat huksenplánaid.

    St1 Norgga dat lea plánemin bieggafápmorusttega Skeavvonjárgii, Gáŋgaviikka gielddas.

    Eanet áššis oainnát sámi TV Ođđasiin.