Hopp til innhold

Grønlándda geađgejáffut sáhttet buoridit šattolašvuođa

Dánskalaš dutkit oaivvildit iežaset leat gávdnan vuogi mo čoavddašii máilmmi guovtti stuorámus váttisvuođa.

Go jiehkit Grønlánddas suddet, de siiget ja njuvdet bávtti mii jiehki vuolde lea. Ná mollejit jiehkit geađggi jáffun. Nu ráhkadit Grønlándda jiehkit juohke jagi millárdda tonna geađgejáffuid.

Dát jáffu čatná gis milliárddaid miel tonna CO₂, seammás go livččii buorre duktan eatnamiidda.

– Sáhtašii buot máilmmi gilvojuvvon eatnamiid gokčat dáinna geađgejáffuin, dadjá Københávnna universiehta profeassor Minik Rosing The Guardian áviisii.

Nubbi eará dutkan čájeha ahte geađgejáffu sáhttá buoridit šattolašvuođa 20 proseanttain.

Korte nyheter

  • Muohta dieđihuvvon davvin

    Meteorologalaš instituhtta lea sádden muohtavárrehusa osiin davit Nordlánddas, Romssas ja Finnmárkkus. Gaskavahku rájes leat šlahtti ja borga vuordagis. Vurdet ahte muohta boahtá su. 100-300 mehter badjel meara, muhto sáhttá maid boahtit duolbaset guovlluide, čállet meteorologat Xas/ Twitteris.

  • Olgešbellodagas lea eambbo sátnejođiheaddjit go Guovddášbellodagas

    Dál leat Olgešbellodagas eambbo sátnejođiheaddjit go Guovddášbellodagas. Seammás lea ain máŋgga gielddas eahpečielggas guđe bellodat oažžu sátnejođiheaddji maŋŋel válggaid. Dássažii lea Olgešbellodat sihkkarastán 90 sátnejođiheddjiid, čállá Nationen.

    Ovdal válggaid ledje bellodagas dušše 35 sátnejođiheaddji. Ovdal válggaid ledje 135 sátnejođiheaddji Norggas geat gulle Guovddášbellodahkii, dál leat dušše 81 sátnejođiheaddji. Dát mearkkaša ahte Olgešbellodat lea dat bellodat mas leat nubbin eanemus sátnejođiheaddjit. Njunnošis lea ain Bargiidbellodat 106 sátnejođiheddjiin.

    Norgga 357 suohkanis leat vel 35 suohkana gos ii leat čielgan gii šaddá sátnejođiheaddji.

    (NTB)