Hopp til innhold

Fuxite fitnodat sáhttá šaddat bissehit Náránaš doaimma

Finnmárkkuopmodat (FeFo) ii luoitte Fuxite ruvkefitnodaga bargagoahttit Náránaš guovllus Guovdageainnus go fitnodagas váilu doaibmalohppi.

Per-Jon Moen

Fuxite fitnodaga beaivválaš jođiheaddji Per-Jon Moen gal ii loga gullan ahte sis ii leat doaibmalohppi roggagoahtit luonddugeđggiid Nárqnaš guovllus Guovdageainnu suohkanis.

Foto: Roger Manndal / NRK

Guovdageainnu suohkana plánalávdegoddi hilggui dá gieskat Fuxite fitnodaga regulerenplána Náránaš guvlui. Guovdageainnu suohkana plánalávdegotti ágga hilgut regulerenplána lei ahte plána lei váilevaš. Lei jagi 2012 go Fuxite fitnodat sáddii regulerenplána Guovdageainnu suohkanii, ja lea dál hui gieskat meannuduvvon. Regulerenplána galgá dohkkehuvvot ovdalgo fitnodat mineráladirektoráhtas sáhttá ohcat doaibmalobi (konsešuvnna).

Sáddejuvvui gulaskuddamii

Plánas ledje nu ollu váilivuođat ja meattáhusat ahte Guovdageainnu suohkan bivddii Fuxite fitnodaga buktit liigedieđuid ja njulget meattáhusaid. Jagi 2014 loahpageahčen Fuxite regulerenplána biddjui almmolaš gulaskuddamii, mas eantnašat hilgo Fuxite regulerenplána evttohusa.

Fitnodaga plánaevttohus ii doarvái bures deavdán daid gáibádusaid mat leat mearriduvvon ođđa minerálalágain, mii ođđajágimánus 2010s bođii fápmui. Dasa lassin cuiggoduvvui ahte Fuxite doaibma mieldosiidda lei merkejuvvon olggobeallaid dan guovllu masa sin dalá doaibmalohpi gulái.

Muosehuhttá boazodoalu

Gulaskuddamis bohte ollu cuiggodeamit regulerenplánii, sihke Sámedikkis, fylkkamánnis, Stáhta geaidnodoaimmahagas, Minerálahálddašandirektoráhtas, Guovdageainnu suohkanis ja boazodoalus. Boazodoalu Buljo siida mii gullá orohaga 25 Stierdnái, leat čielgasit deattuhan ahte sii leat vuostá Fuxite ruvkeáigumušaid, go dát lea sin dálveguohtunguovlu. Siida čállá ahte ruvkedoaibma mii lea Gaskabeai-váris, mii lea lahka plánejuvvon Náránaš ruvkeguovllu juo muosehuhttá sin doaimma.

Earret dábálaš ruvkedoaimma, de leat maiddái guorbmebiillat leamašan guovllus čakčadálvvi, mii dagaha ahte sihke ruvkedoaibma ja vuoddjin guorbmebiillaiguin muosehuhttet bohccuid. Buljo-siidda bealis árvalit ahte doaibma dien guovllus berre bisánit maŋimusat golggotmánu 31. beaivvi go ealut fas jovdet guvlui, čállá Buljo-siidda ovddasteaddji, Anders M. Buljo.

Dagaha masttademiid

Boazodoalloorohat 30-Guovdajohtolat ii mieđit dan doaibmaáigodaga maid ruvkefitnodat lea ohcán. Fitnodat lea plánas čállán ahte sin doaibma sáhttá čađahuvvot gaskal cuoŋománu 1.beaivvi ja skábmamánu 1.beaivvi.

Dása gal orohaga stivra ii mieđa, ja gáibidit rievdadusa nu ahte ruvkedoaibma sáhttá čađahuvvot dalle go dien guovllus eai leat bohccot.

– Ruvkedoaibma mii čađahuvvo eará áiggiid sakka čuohcá boazodollui, ja sáhttá dagahit masttademiid, čállá guovdajohtolaga stivrajođiheaddji, Anders Nils J. Gaup.

Guovttelágan lágat

Mii sivvan lea dasa go fitnodat ii leat ohcán doaibmalobi Náránaš guvlui, dan gal fitnodaga beaivválaš jođiheaddji buoremusat ieš sáhttá vástidit, dadjá Finnmárkkuopmodaga ealáhusssodaga ossodatjođiheaddji Kate Persen, ja lasiha ahte ođđa minerálaláhka fápmuibođii 2010 ođđajagimánus.

Lága olis Fuxite sullasaš fitnodagain gáibiduvvui doaibmalohpi juo vuosttaš beaivvi rájes jus áigo geđggiid roggat, muhto ruvkefitnodagat mat rogge huksenávdnasiid gal besse dan dahkái gitta 2014 juovlamánu 31. beaivvi rádjai. Nu muitala Kate Persen. Son iige loga sáhttit vástidit manin fitnodagat mat vižžet luonddugeđggiid eai leat ohcan doaibmalobi. Son navdá ahte allá gáibádusat ja diehtemeahttunvuođat fitnodagain sáhttet leat dása sivvan.

Luonddugáhttenlihttu hilgu báktebolttohaga

Ávjovári luonddugáhttenlihttu gáibida ahte Guovdageainnu suohkan ii meannut Fuxite regulerenplána ohcamuša ovdal go guovllu doaimma váikkuhusat leat guorahallojuvvon.

–Finnmárkkuopmodat lea čálalaččat dieđihan Fuxite fitnodahkii ahte sii eai beasa álggahit makkárge doaimma Náranaš guovllus ovdalgo sis lea doaibmalohpi. Dan fitnodat ii sáhte oažžut ovdal go Guovdageainnu suohkan lea dohkkehan Fuxite regulerenplána, dadjá Persen.

Fuxite beaivválaš jođiheaddji Per-Jon Moen lohká áigut gulahallat Guovdageainnu suohkaniin vai sii ožžot dieđu mii vel váilu ovdalgo regulerenplána sáhttá dohkkehuvvot.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK