Hopp til innhold

Fállá Thai-borramušaid Sámis

Suopmelaš Erkki Kuusisto váljjii eamidiinnis, gii lea Thailánddas eret, fárret Norgii iige Supmii ráhkadit ja vuovdit Thai-borramušaid. Norggas lohká buorebut meinnestuvvat borramušgávppi.

Erkki Kuusisto ja su eamit Sutai

Erkki Kuusisto ja su eamit Sutai

Foto: Thoralf Balto

Ášši doaimmaha Thoralf Balbo

Suopmelaš Erkki Kuusisto lea Vasas eret. Son fárrii Thailándii, muhto váljjiide eamidiinnis, gii lea Thailándalaš, fárret Norgii iige Supmii ráhkadit ja vuovdit Thailándda borramušaid, danne go láttánat leat čeavlái ja hátnás.

Vuovdá Thai-borramušaid Norggas

Dál vuovdá sonThailándda borramušaid Norggas. Láttániid čeavlás- ja hánesvuođain ii vuolgán Supmii. Dál birge son dáinna bargguin bures jus vel ieš ii leatge koahkka, muhto baicce su Thai-eamit, lohká suopmelaš Erkki Kuusisto.

Eamit Sutai Kuusistu lea movttegis nisu, muhto ii searvva jearahallamiid go ii máhte ii ruoŧa iige dárogiela.

Sutai ja Erkki Kuusisto

Sutai ja Erkki Kuusisto

Foto: Thoralf Balto

Jus dal Erkki Kuusisto orru leat leamen oaivámuš ja jođiha fitnodagas Norggas, de ii loga iežas boahtán Sámi borramušriemuide eará go deaivvadit olbmuin ja háleštit singuin. Su eamit dat lea hoavda sutno doaimmas, čuoččuha ieš.

Giđa rájes jođihan gávppi Norggas

Sutai ja Erkki álggiiga Norggas ráhkadit Thailandda biepmuid mannan giđa. Boahtte áiggis áiguba leat Norggas jahke beali ja dálve jahkebeales ges Thailánddas gos su eamidis lea kohkken ja boramušvuovdin báiki gáhta alde. Norggas soai johttiba torggas torgii, ja maiddái johttiba festivalaid mielde gos vuovdiba thai-borramušaid. Buot lea mannan olu buorebut go maid leigga vuordán.

Fárrii nuorran Suomas Ruŧŧii

Erkki lea lágabui 60 jagi boaris. Ovccenuppeloht jahkásažžan son náitalii látte rivgun. Bargguhis- ja ruđahisvuohta Suomas, ja masá vel nealgige, dagai ahte soai eamidaš fárriga Ruŧŧii go son lei 21 jagi boaris. 37 jagi leigga náittosis ovdal go su eamit jámiid dás logi jagi áigi.

Leaskadilis fárrii Erkki Tháilándii

Dás golmma jagi áigi vuvddii Erkki olles opmodagas Ruoŧas ja fárrii Thailándii. Doppe deaivvai son Sutaia. Pattayas son deaivvadii skandinavialaš turisttaiguin, sihke ruoŧŧilaččain, suopmelaččain ja norgalaččain. Pattayas vásiheigga ahte suopmelaččat ledje čeavlái ja hátnás. Norggalaččain oaččuiga buorre oktavuođa ja sii hálideddje sutnon oahpásmuvvat.

Vulggiiga Norgii fállát Thai-biepmuid

Sutai árvalii ahte vuolgiba Norgii vuovdit Thailándda biepmuid. Erkki dovddasta ahte ii son gal dasa nu áknásat gal jáhkkán.

Mannan geasi mátkošteigga miehtá Norgga vuvddiiga Thai-biepmuid. Geasi mielde soai jođiiga Levdnjii. Golmma vahkkus jođiheigga máilmmi olu Thai- biepmuid Leavnnjas, ja ferte gal dovddastit ahte lea mannan hui bures sutno gávppiin ja leage fuomášan ahte dás lea boahtte áigi.

Thai-biepmuin unnán buoidi

Erkkis lea buorre doaivva Thailándda borramuš vuovdiimii boahtte áiggis. Son lohká olbmuid fuomášan ahte dán borramušas lea unnán buoidi ja olu šattut. Danne lea dán dearvvaslaš borrat. Dáinna doaimmain áiguba eamidaš joatkit muhttin jagiid goit. Dál soai gal áiguba leahkit Leavnnjas gitta geassái.

Thai-nissonat borramušriemuin

Arranya Sanatip

Aranya Sanatip

Foto: Thoralf Balto

Sámi borramušriemuin Kárášjogas ledje Thailándda nissonat boahttán oasttit ja borrat Thailándda borramušaid. Okta sis, Aranya Sanatip, lea ássan Kárášjogas olu jagiid. Son lea váillahan dákkár biepmu go dat ii gávdno Kárášjogas oasttit.

Ášši doaimmaha Thoralf Balto

Kárášjogas ásset lágabui logi thai-nissona, sii leat náitalan Kárášjohkii. Aranya lohká dál leat álkin go Sutai ja Erkki leaba boahttán ráhkadit borramušaid maid sii hui bures liikojit. Dál ii dárbbaš son ruovttus málestit, ja dat lea máilmme buorre.

Návddaša ruovtturiikka biepmuid

Aranya Senatip

Aranya Sanatip ja su mánná Alex

Foto: Thoralf Balto

Aranyas lea mánná vel mielde, dán vuoro leaba oasttán nu gohčoduvvon vårrull. Dát lea borramuš mii ii leat mális, muhto dušše návddašan biepmu, seammá go mis lea álkidit ráhkaduvvon biepmu. Muhto son lea gal maiddái oasttán bánnosis steikejuvvon vuoncá-čivggabierggu, mii lea steikejuvvon seahkal Thailándda šattuiguin.

Iežas lohká gal borrat mállásiid mat gullet sápmái, muhto vállje eanet vuoššat borramušaid maidda lea hárjánan Thailánddas. Ja dat lea iešguđet vuogi mielde ráhkaduvvon vuonccáčivga bierggus.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK