Hopp til innhold

Dieđihii iežas sápmelažžan vai beassá ovddidit ruvkeášši

Terje Wikstrøm ozai iežas sámi máttuid go su ruovttubáikkis šadde garra vuostálastimat ruvkedoaimmaid vuostá.

Les saken på norsk.

Terje Wikstrøm, ordfører i Hammerfest kommune. Wickstrøm står ute foran rådhuset i byen.

Terje Wikstrøm dieđihii iežas jienastuslohkui go oaivvildii iežas sámi jiena maid galgat váldot vuhtii Nussira ruvke-áššis.

Foto: Gyda Katrine Hesla / NRK

– Dás lea sáhka das ahte beassat váikkuhit doppe gos sáhttá, dadjá Wikstrøm, gii dál lea sátnejođiheaddjin Hámmerfeastta suohkanis.

Guhtta jagi áigi dieđihii son iežas Sámedikki jienastuslohkui. Ovdal dan ii beroštan nu olu sámepolitihkas iige diehtán ahte lea sámesogalaš.

– Mun ledjen nu go eanaš dážat, jus sáhtán dan sáni geavahit, gii in beroštan nu olu sámepolitihkas inge das mii dáhpáhuvvá Sámedikkis.

Muhto go su suohkan gárttai guovddážii báhkka sámepolitihkalaš áššis, de iđii Wikstrøma sámevuohta maid albmosii.

Eanet politihkkárat dáhttot váikkuhit sámepolitihkkii

Son ii leat akto. Olu politihkkárat davvin leat mielde Sámedikki jienastuslogus.

Dohko sáhttet buohkat, geat atnet iežaset sápmelažžan dieđihit, jus fal sis dahje nuppi váhnemis, unnimusat ovtta ádjás dahje áhkus dahje máttarváhnemis lei sámegiella ruovttugiellan, dahje jus sin eadni dahje áhčči lea jo mielde jienastuslogus.

Finnmárkku 352 báikkálaš politihkkaris leat 161 mielde Sámedikki jienastuslogus, čájeha NRK guorahallan.

Dat mearkkaša ahte measta bealli Finnmárkku suohkanstivraáirasiin, 46 proseantta, besse diibmá jienastit sámediggeválggain.

Seammás ledje dušše 16 proseanta finnmárkulaččain badjel 18 jagi čálihan iežaset dohko.

– Dat muitala ahte báikkálaš álbmotválljen áirasat leat badjelmeare ovddastuvvon jienastuslogus, dadjá Jonas Stein, gii lea Norgga árktalaš universitehta vuosttašamanueansa.

Jonas Stein

Jonas Stein lea válgadutki.

Foto: Rune Nordgård Andreassen / NRK

Su mielas ii leat iešalddes dat nu ártet, dan dihte go sii han dávjá leat áŋgiris olbmot, geat háliidit váikkuhit iešguđegelágan politihkalaš arenain.

Muhto su mielas leat dat miellagiddevaš logut, dan dihte go dat čájehit ahte Sámediggi adno dehálaš politihkalaš arenan. Ja ahte politihkkárat háliidit váikkuhit daidda mearrádusaide, mat dahkkojit Sámedikkis.

– Orru čájehuvvome ahte Sámediggi šaddá deháleat politihkalaš arenan eambbo ahte eambbo politihkkáriidda ja ássiide davvin. Ja fámolat politihkalaš aktevran. De háliidit váikkuhit, nu doaibmá demokratiija, dadjá Stein.

Dan rájes go Sámediggi ásahuvvui 1989 lea jienastuslohku sturron njealjegeardánit:

Nussir- ruvkeriidu

Riidu Nussir- ruvki alde iežas ruovttusuohkanis Fálesnuoris dat dagahii ahte Wikstrøm háliidii maiddái iežas jiena gullot Sámedikkis. Son oainnat ii lean veaháge ovtta oaivilis Sámedikki almmolaš politihkain dán áššis.

Sámediggi geahččalii oainnat dahkat buot maid sáhtii bissehit veaikeruvkke ásaheami Riehpovutnii. Sámediggi manai nu guhkás ahte sáddeje reivve ruhtadeddjiide sihke Norggas ja olgoriikkas, ja dainna lágiin geahččaledje billistit ruvkkiid ovddas.

Sámediggi oainnat oaivvilda ahte dákkáraš ruvke hehtte boazodoalu ja billista guolásteami sihke mearas jo jogas.

Natur og Ungdom, Repparfjord

Sámi artista ja aktivista Ella Marie Hætta Isaksen lea okta dain gii lea áŋggiruššan Nussir- ruvkke vuostá.

Foto: Allan Klo

Ieš gal Wikstrøm háliidii ruvkkiid. Dat attášii liigedietnasa suohkanii ja olu bargosajiid ja ovdáneami guvlui.

Go de ipmirdišgođii man stuora váikkuhanvejolašvuođat Sámedikkis leat, de guorahallagođii iežas máttuid.

– De hirpmahuvven go gávnnahin ahte mu sohka Porsáŋggus dagahii ahte mus maid lei riekti čálihit iežan sámi jienastuslohkui, dadjá Wikstrøm.

Su mielas lei dehálaš oažžut ovdan dan ahte eai buot sápmelaččat vuostil ruvkki. Ja dan dihte dieđihii iežas jienastuslohkui.

Son dovddasta ahte ii atnán iežas sápmelažžan dien áigge.

– In dahkan dan dalle go dieđihin iežan jienastuslohkui. Dan gal ferten mieđihit. Jáhkán ollugat dovdet nu go mun. Munnje lea dat maid leamašan mátki, dadjá Wikstrøm.

Su mielas sámi jietna geavahuvvo vuosteággan Nussira ruvkedoaimmaide

– Maiddái dat nubbi sámi jietna, maid mun oaivvildan ahte mun ovddastan, galgá váldot vuhtii, dadjá Wikstrøm.

– Rohkkáhit boazodoalu

Nils Mikkelsen Utsi gis ovddasta dan nuppi sámi jiena. Juohke giđa johtá ealuin Fiettar-orohahkii Fálesnuorrái.

Máŋggaid jagiid lea son geahččalan bissehit Nussira ruvkeplánaid.

Orohat maid áigot lágastit stáhta vuostá go oaivvildit ahte doaibmalohpi maid stáhta lea addán Nussirii rihkku eamiálbmotrievtti.

Su mielas lea iešalddes buorre go sápmelaččat dál ihtet oidnosii rittus, muhto son oaidná maid hástalusaid dainna.

Nils Mikkelsen Utsi

Nils Mikkelsen Utsi jođiha Fiettar- orohaga.

Foto: Gyda Katrine Hesla

Dat mii ii leat nu buorre lea go dat sámevuohta galgá rohkkáhit dan čielgaseamos sámi ealáhusa, boazodoalu, dadjá Utsi.

Rabas jienastuslohku

Norgga árktalaš universitehta professor Ivar Bjørklund oaivvilda ahte Norgga Sámediggi lea gártan erenoamáš dillái.

– Jienastuslogus leat dan meare rabas eavttut, ahte árvidan golmmas juohke njealji finnmárkulaččas sáhttá čálihit dohko. Eavttut beassat dohko han mannet gitta máttarváhnemiid bulvii. Juohkehaččas han leat gávcci máttarváhnema,ja de lea stuora vejolašvuohta ahte okta dain lei sápmelaš.

Ivar Bjørklund, professor ved UiT

Norgga árktalaš universitehta professor Ivar Bjørklund.

Foto: Johan Ante Utsi

– Dat dagaha ahte sáhttá politihkalaččat geavahit sámi ákkaid dakkár vuogi mielde maid eai lean jurddašange go ásahedje jienastuslogu, oaivvilda Bjørklund.

Son čujuha Nussir- ruvkeriidui ja mot báikkálaš ruvkeberošteaddjit geavahit ákka ahte maiddái sin sámi jietna ferte gullot.

Son ii loga hirpmahuvvat jus sullasaš ákkat ilbmet eará váttes huksenáššiid olis.

– Mun dušše vuorddán goas bieggafápmoberošteaddjit dál dadjet ahte leat sápmelaččat. Das han lea sáhka báikkálaš bargosajiin ja de sáhttá sámi ákkaid geavahit maiddái dien láhkai.

Rittus morránan

Terje Wikstrøma ruovttusuohkanis Hámmerfeasttas lea 40 proseantta suohkanstivraáirasiin Sámedikki jienastuslogus, muhto dušše 7 proseantta ássiin badjel 18 jagi leat dás mielde.

Dás oainnát mot leat eará báikkiin Norggas:

– Mun jáhkán olu Finnmárkku suohkanpolitihkkárat leat gártan guovtti ilmmi gaskii, sámi ja dáža. Dat dahká ahte oidnet ávkki čálihit iežaset jienastuslohkui, dadjá Wikstrøm.

Son jáhkká finnmárkulaččaid čuovvolit politihkkariid dán áššis.

– Mun vásihan dáppe rittus dál stuorit beroštumi olbmuin dohkkehit iežaset identitehta ja máttuid ja nu de maid dieđihit iežaset jienastuslohkui. Leat ain olu olbmot, geat eai leat dan dahkan, muhto jáhkán mii leat jođus buori guvlui, dadjá Wikstrøm.

Tabell en av en
KommuneArbeidsledighet i prosent
Tromsø1,824
Alta1,677
Guovdageaidnu-Kautokeino1,573
Kárášjohka-Karasjok1,378
Oslo1,155

Hei!

Giitu go lohket ášši!

Leat go dus jurdagat dahje cavgileamit, sáddes áinnas midjiide e-poastta.

Korte nyheter

  • Heaittihit davvisámegiel gáiddusoahpahusa

    Máttasámi máhttoguovddáš Aarbortes Nordlánddas heaitá addimis gáiddusoahppu davvisámegielagiidda.

    Máhttoguovddáš lea stáhtalaš, ja Oahpahusdirektoráhtta lea mearridan baicce bidjat eambbo deattu mátta- ja julevsámegiela oahpahussii, nu mo guovddáža bargogohččun lea, ja lea leamaš dan rájes go ásahuvvui 2017:is, dadjá Oahppodirektoráhtta ossodathoavda Hilde Austad.

    Dán leat váhnemat lossadit váldán, gulat Veaigesáddagis.

    Hilde Austad
    Foto: HANS VOLD HUSUM
  • Ruovttuguovlu divrras sámenieiddaide

    Báikkálaš historjá, bearaš ja ruovttuguovlu lea dehálaš sámeguovllu nieiddaide. Nu čájeha váras dutkamuš, man filosofiijamagisttar Helena Ristaniemi lea dáhkan. 12 nieidda Suoma sámeguovlluin serve dutkamuššii. Dutkamuš dárkkistuvvui Oulu universitehtas bearjadaga. Dan dieđiha Yle Sápmi.

    Ristaniemi dadjá ahte ruovttuguovlu lea divrras nieiddaide, ja sii dovdet bures guovllu historjjá. Sámenieiddat smihttetge, go válljejit oahppu, ahte beasašit ruovttuguovllustis eallit boahtteáiggis.

  • Kárášjoga eatnamiid diggeášši loahpahuvvon

    Meahcceduopmostuolu diggeášši Kárášjoga eatnamiid hárrái lea loahpahuvvon. Golbma vahkku leat lágastallan.

    15.000 siiddu áššebáhpárat leat ovddiduvvon Meahcceduopmostullui ja olu vihtanat leat leamaš čilgemin dan golmma beali ovddas, geat leat ođđajagimánu ovccát beaivve rájes lágastallan.

    Justa goas Meahcceduopmostuollu buktá iežas cealkámuša dán diggeáššis ii leat vel sihkar, muhto dat ii šatta gal ovdal beassážiid, dadje dikkis go loahpahedje diggeášši.

    Finnmárkokommišuvnna eanetlohku almmuhii 2019;is ahte Kárášjohka gullá báikkálaš olbmuide ja dasa eai lean Finnmárkkuopmodat (FeFo) ovtta oaivilis. Nu manai ge ášši Meahcceduopmostullui gos dál leat golbma vahkku lágastallan.

    Les saken på norsk.