Hopp til innhold

Dieđihii iežas sápmelažžan vai beassá ovddidit ruvkeášši

Terje Wikstrøm ozai iežas sámi máttuid go su ruovttubáikkis šadde garra vuostálastimat ruvkedoaimmaid vuostá.

Les saken på norsk.

Terje Wikstrøm, ordfører i Hammerfest kommune. Wickstrøm står ute foran rådhuset i byen.

Terje Wikstrøm dieđihii iežas jienastuslohkui go oaivvildii iežas sámi jiena maid galgat váldot vuhtii Nussira ruvke-áššis.

Foto: Gyda Katrine Hesla / NRK

– Dás lea sáhka das ahte beassat váikkuhit doppe gos sáhttá, dadjá Wikstrøm, gii dál lea sátnejođiheaddjin Hámmerfeastta suohkanis.

Guhtta jagi áigi dieđihii son iežas Sámedikki jienastuslohkui. Ovdal dan ii beroštan nu olu sámepolitihkas iige diehtán ahte lea sámesogalaš.

– Mun ledjen nu go eanaš dážat, jus sáhtán dan sáni geavahit, gii in beroštan nu olu sámepolitihkas inge das mii dáhpáhuvvá Sámedikkis.

Muhto go su suohkan gárttai guovddážii báhkka sámepolitihkalaš áššis, de iđii Wikstrøma sámevuohta maid albmosii.

Eanet politihkkárat dáhttot váikkuhit sámepolitihkkii

Son ii leat akto. Olu politihkkárat davvin leat mielde Sámedikki jienastuslogus.

Dohko sáhttet buohkat, geat atnet iežaset sápmelažžan dieđihit, jus fal sis dahje nuppi váhnemis, unnimusat ovtta ádjás dahje áhkus dahje máttarváhnemis lei sámegiella ruovttugiellan, dahje jus sin eadni dahje áhčči lea jo mielde jienastuslogus.

Finnmárkku 352 báikkálaš politihkkaris leat 161 mielde Sámedikki jienastuslogus, čájeha NRK guorahallan.

Dat mearkkaša ahte measta bealli Finnmárkku suohkanstivraáirasiin, 46 proseantta, besse diibmá jienastit sámediggeválggain.

Seammás ledje dušše 16 proseanta finnmárkulaččain badjel 18 jagi čálihan iežaset dohko.

– Dat muitala ahte báikkálaš álbmotválljen áirasat leat badjelmeare ovddastuvvon jienastuslogus, dadjá Jonas Stein, gii lea Norgga árktalaš universitehta vuosttašamanueansa.

Jonas Stein

Jonas Stein lea válgadutki.

Foto: Rune Nordgård Andreassen / NRK

Su mielas ii leat iešalddes dat nu ártet, dan dihte go sii han dávjá leat áŋgiris olbmot, geat háliidit váikkuhit iešguđegelágan politihkalaš arenain.

Muhto su mielas leat dat miellagiddevaš logut, dan dihte go dat čájehit ahte Sámediggi adno dehálaš politihkalaš arenan. Ja ahte politihkkárat háliidit váikkuhit daidda mearrádusaide, mat dahkkojit Sámedikkis.

– Orru čájehuvvome ahte Sámediggi šaddá deháleat politihkalaš arenan eambbo ahte eambbo politihkkáriidda ja ássiide davvin. Ja fámolat politihkalaš aktevran. De háliidit váikkuhit, nu doaibmá demokratiija, dadjá Stein.

Dan rájes go Sámediggi ásahuvvui 1989 lea jienastuslohku sturron njealjegeardánit:

Nussir- ruvkeriidu

Riidu Nussir- ruvki alde iežas ruovttusuohkanis Fálesnuoris dat dagahii ahte Wikstrøm háliidii maiddái iežas jiena gullot Sámedikkis. Son oainnat ii lean veaháge ovtta oaivilis Sámedikki almmolaš politihkain dán áššis.

Sámediggi geahččalii oainnat dahkat buot maid sáhtii bissehit veaikeruvkke ásaheami Riehpovutnii. Sámediggi manai nu guhkás ahte sáddeje reivve ruhtadeddjiide sihke Norggas ja olgoriikkas, ja dainna lágiin geahččaledje billistit ruvkkiid ovddas.

Sámediggi oainnat oaivvilda ahte dákkáraš ruvke hehtte boazodoalu ja billista guolásteami sihke mearas jo jogas.

Natur og Ungdom, Repparfjord

Sámi artista ja aktivista Ella Marie Hætta Isaksen lea okta dain gii lea áŋggiruššan Nussir- ruvkke vuostá.

Foto: Allan Klo

Ieš gal Wikstrøm háliidii ruvkkiid. Dat attášii liigedietnasa suohkanii ja olu bargosajiid ja ovdáneami guvlui.

Go de ipmirdišgođii man stuora váikkuhanvejolašvuođat Sámedikkis leat, de guorahallagođii iežas máttuid.

– De hirpmahuvven go gávnnahin ahte mu sohka Porsáŋggus dagahii ahte mus maid lei riekti čálihit iežan sámi jienastuslohkui, dadjá Wikstrøm.

Su mielas lei dehálaš oažžut ovdan dan ahte eai buot sápmelaččat vuostil ruvkki. Ja dan dihte dieđihii iežas jienastuslohkui.

Son dovddasta ahte ii atnán iežas sápmelažžan dien áigge.

– In dahkan dan dalle go dieđihin iežan jienastuslohkui. Dan gal ferten mieđihit. Jáhkán ollugat dovdet nu go mun. Munnje lea dat maid leamašan mátki, dadjá Wikstrøm.

Su mielas sámi jietna geavahuvvo vuosteággan Nussira ruvkedoaimmaide

– Maiddái dat nubbi sámi jietna, maid mun oaivvildan ahte mun ovddastan, galgá váldot vuhtii, dadjá Wikstrøm.

– Rohkkáhit boazodoalu

Nils Mikkelsen Utsi gis ovddasta dan nuppi sámi jiena. Juohke giđa johtá ealuin Fiettar-orohahkii Fálesnuorrái.

Máŋggaid jagiid lea son geahččalan bissehit Nussira ruvkeplánaid.

Orohat maid áigot lágastit stáhta vuostá go oaivvildit ahte doaibmalohpi maid stáhta lea addán Nussirii rihkku eamiálbmotrievtti.

Su mielas lea iešalddes buorre go sápmelaččat dál ihtet oidnosii rittus, muhto son oaidná maid hástalusaid dainna.

Nils Mikkelsen Utsi

Nils Mikkelsen Utsi jođiha Fiettar- orohaga.

Foto: Gyda Katrine Hesla

Dat mii ii leat nu buorre lea go dat sámevuohta galgá rohkkáhit dan čielgaseamos sámi ealáhusa, boazodoalu, dadjá Utsi.

Rabas jienastuslohku

Norgga árktalaš universitehta professor Ivar Bjørklund oaivvilda ahte Norgga Sámediggi lea gártan erenoamáš dillái.

– Jienastuslogus leat dan meare rabas eavttut, ahte árvidan golmmas juohke njealji finnmárkulaččas sáhttá čálihit dohko. Eavttut beassat dohko han mannet gitta máttarváhnemiid bulvii. Juohkehaččas han leat gávcci máttarváhnema,ja de lea stuora vejolašvuohta ahte okta dain lei sápmelaš.

Ivar Bjørklund, professor ved UiT

Norgga árktalaš universitehta professor Ivar Bjørklund.

Foto: Johan Ante Utsi

– Dat dagaha ahte sáhttá politihkalaččat geavahit sámi ákkaid dakkár vuogi mielde maid eai lean jurddašange go ásahedje jienastuslogu, oaivvilda Bjørklund.

Son čujuha Nussir- ruvkeriidui ja mot báikkálaš ruvkeberošteaddjit geavahit ákka ahte maiddái sin sámi jietna ferte gullot.

Son ii loga hirpmahuvvat jus sullasaš ákkat ilbmet eará váttes huksenáššiid olis.

– Mun dušše vuorddán goas bieggafápmoberošteaddjit dál dadjet ahte leat sápmelaččat. Das han lea sáhka báikkálaš bargosajiin ja de sáhttá sámi ákkaid geavahit maiddái dien láhkai.

Rittus morránan

Terje Wikstrøma ruovttusuohkanis Hámmerfeasttas lea 40 proseantta suohkanstivraáirasiin Sámedikki jienastuslogus, muhto dušše 7 proseantta ássiin badjel 18 jagi leat dás mielde.

Dás oainnát mot leat eará báikkiin Norggas:

– Mun jáhkán olu Finnmárkku suohkanpolitihkkárat leat gártan guovtti ilmmi gaskii, sámi ja dáža. Dat dahká ahte oidnet ávkki čálihit iežaset jienastuslohkui, dadjá Wikstrøm.

Son jáhkká finnmárkulaččaid čuovvolit politihkkariid dán áššis.

– Mun vásihan dáppe rittus dál stuorit beroštumi olbmuin dohkkehit iežaset identitehta ja máttuid ja nu de maid dieđihit iežaset jienastuslohkui. Leat ain olu olbmot, geat eai leat dan dahkan, muhto jáhkán mii leat jođus buori guvlui, dadjá Wikstrøm.

Tabell en av en
KommuneArbeidsledighet i prosent
Tromsø1,824
Alta1,677
Guovdageaidnu-Kautokeino1,573
Kárášjohka-Karasjok1,378
Oslo1,155

Hei!

Giitu go lohket ášši!

Leat go dus jurdagat dahje cavgileamit, sáddes áinnas midjiide e-poastta.

Korte nyheter

  • Gárttai buohccevissui go várjalii nissona sámevaši vuostá

    Klemet Anders Buljo lei ovttas Ann-Mari Pettersen Maggain ja eará gussiiguin jođus ruoktot heajain Álttás sotnabeaivvi čuovganeapmái, go muhtun almmái galgá leat dadjan rasisttalaš dadjamušaid sápmelaččaid birra Maggai.

    Klemet Anders Buljo galgá leat geahččalan jaskkodahttit albmá, juoidá maid álggus nagodii. Go vázzilii eret albmá luhtte, de galgá son leat rohkkáhan Buljo.

    – Fáhkkestaga hoigadii mu nu ahte gahččen vázzinravddas, ja nu doddjui čibbeskálžu, muitala Buljo NRK:i.

    Buljo soaitá šaddat čuohpadit čippi.

    Politiija áššáskuhttinovddasvástideaddji, Cecilie Evertsen, ii muital detáljaid dáhpáhusas, muhto duođašta NRK:i ahte politiijat ledje báikkis. Almmái lea váidojuvvon ja ášši dutkojuvvo.

    Klemet Anders Buljo på sykehuset
    Foto: Privat
  • Hilgu Muolkkuid elektrifiserema

    Les på norsk.

    Finnmárkku stuorradiggeáirras Guovddášbellodagas, Geir Adelsten Iversen, hilgu Muolkkuid elektrifiserema. Son oaivvilda ahte eai olat ráđđehusa eavttuid elektrifiseremii.

    – Mii geat dovdat Finnmárkku diehtit ahte ná stuorra elfápmohuksen ii dáhpáhuva 2030 ovdal. Danne lea dušše hilgut Muolkkuid elektrifiserema ja mearridit ahte doalahat gássafápmorusttega, dadjá Iversen.

    Son dadjá ahte Norgga váráiduhttinsihkarvuođa ferte sihkkarastit nationála fápmovuogádaga bokte, ovdal go Muolkkuid sáhttá elektrifiseret.

    – Stuorra bieggafápmohuksen ii leat čoavddus. Dat bilida dehálaš ealáhusaid Finnmárkkus.

    Geir Adelsten Iversen
    Foto: Simon Piera Paulsen / NRK
  • Avlyser elektrifiseringen av Melkøya

    Loga sámegillii.

    Finnmarks stortingsrepresentant for senterpartiet, Geir Adelsten Iversen, vil avlyse elektrifiseringen av Melkøya. Han mener regjeringens forutsetninger for elektrifiseringen ikke vil bli oppnådd.

    – Vi som kjenner Finnmark ser at en så stor kraftutbygging ikke kommer til å skje innen 2030. Derfor er det bare å avlyse elektrifiseringen av Melkøya og slå fast at gasskraftverket står, sier han.

    Han sier at Norge må sikre forsyningssikkerheten gjennom det nasjonale kraftsystem før Melkøya kan elektrifiseres.

    – Massiv utbygging av vindkraft er ikke veien å gå. Det vil ødelegge for viktige næringer i Finnmark.

    Geir Iversen (Sp) inne i stortingssalen. Iversen kommer fra Hasvik kommune i Finnmark.
    Foto: Erlend Hykkerud / NRK