Hopp til innhold

Duddjon sámi viessogálvvuid

Duodjemásterstudeanta Katarina Spik Skum váillahii sámi viessogálvvuid. Iežas duodjemásterčállosis Sámi Allaskuvllas lea son atnán goađi vuolggasadjin go lea duddjon ođđaáigásaš viessogálvvuid.

Sámi viessogálvvut

Gápmasiin sáhttá láhtteránu goarrut, ja bessiin fas čiŋahit beavddi.

Foto: Marie Elise Nystad

Sámi allalskuvlla dutkanbeivviid oktavuođas lei duodjemásterstudeanttas Katarina Spik Skumas čájáhus, gos čájehii iežas masterbarggu olbmuide. Son lea duddjon viessogálvvuid bistevaš ávdnasiin ja bázahusain.

Goahti lea leamaš vuolggasadjin su barggus, mas ulbmilin lei ráhkadit ođđaáigásaš viessogálvvuid.

Katarina Spik Skum

Katarina Spik Skum lea goađi atnán vuođđun iežas ođđaáigásaš viessogálvvuide. Dás čuožžu lásseliinniid guoras maid lea ráhkadan sisttis ja soagis.

Foto: Marie Elise Nystad

Gápmasiin ráhkadan láhtteránu

Son lea dán čavčča geargan másteroahpuin Sámi Allaskuvllas, ja mánnodaga besse olbmot oaidnit su barggu.

Son lea earret eará ráhkadan láhtteránu gápmasiin ja sisttis.

– Min guovllus Johkamohkis ii leat šat nu dábálaš atnit gálssohiid ja nuvttohiid, nu ahte dát gápmasat livčče mannan njuolga ruskaduvdnái. Mun hálidin loktet dáid ávdnasiid eará dillái, ja nu šattai dát láhtterátnu, lohká son.

Sisti, soahki ja beassi

Láseliinnid lea ráhkadan sisttis ja soagis, ja reŋkko ja beavddi fas soagis ja beassis.
Dasa lassin lean maid ráhkadan čohkkánseahka sisttis.

– Dá lea dego sacco-seahkka, dahje Fatboy, muhto lean hábmen dan veahá earáláhkái, ja gohčodan dan soggenin.

Sámi viessogálvvut

Katarina Spik Skum jurdda lea leamaš ráhkadit ođđa áigásaš viessogálvvuid duoji rámma siskobealde.

Foto: Marie Elise Nystad

Goahti

Katarina hálidii ráhkadit ođđaáigasaš dujiid bistevaš ávdnasiin. Mánnán lávii áhku ja ádjá mielde ealu luhtte, ja dalle orro goađis.

– Mun muiten dušše daid heajut beliid goahteeallimis, muhto go dán oahpu oktavuođas barggaimet Gilišiljus lavdnjegođiin, de ožžon eará oainnu dasa ja fuobmájin maid buriid belliid, dego ahte dat lea ekologalaš, ja ahte das šaddet olbmot hui lahkalaga.

Váillahii sámi viessogálvvuid

Beavdi

Dán beavdái mun lea viežžan inspirašuvnna guovtti goađis, nuppis ledje hui njulges ja čáppa muorat, ja dan mun dás lean geahččalan čájehit, lohká Katarina.

Foto: Marie Elise Nystad

Son muitala maid ahte lea váillahan viessogálvvuid mat leat sámi oaidninsajis ráhkaduvvon.

– Álggos go huksejin iežan ruovttu de osten dievva sámi inspirerejuvvon diŋggaid, muhto goitge lean dovdan ahte juoga lea váilon mii čájeha mu identitehta. Nu ahte dát bargu lea geahččaleapmi, lohká son.

Son lea visot dahkan ieš, viežžan ja dikšon ávdnasiid.

– Hui somás bargu lea leamaš, muhto maid hui lossat. Mun in leat muorraduojár, nu ahte juste diet bealli lea leamaš hástalus, muhto mus leat leamaš buorit bagadallit, lohká son.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK