Hopp til innhold

Dolgevuogga lea dáidda

Kárášjohkalaš Leif Sæther lea ovdal leamašan áŋgiris luossabivdi, muhto dál son ii šat bivdde luosaid. Son rahkada baicce čáppa dolgevuokkaid maid earát sáhttet geavahit go mannet oaggut dolgevuoggastákkuin.

Dolgevuogga

Dákkár dolgevuokkaid ráhkada Lief Sæther.

Foto: Marit Sofie Holmestrand

– Ovdalaš áigge ledje mis čieguslágan vuokkat, mii ráhkadeimmet vuokkaid maid earát eai máhttán ráhkadit. Lávejin dadjat ahte eai dárbbaš ballat boahtit mu lusa, go mun in čájet daid čiegusvugiid movt ráhkadit dákkár vuokkaid earaide. Muhto dál mun vuovddán mu vuokkaid ja mu čiegusvuođaid maid mun lean geavahan sullii 15 jagi. Muhto dál in šat oakko, nu ahte mun álgen vuovdit vuokkaid maid ráhkadin, dadjá Leif Sæther.

Multidáiddar

Leif Sæther ii ráhkat dušše dolgevuokkaid, muhto son ráhkada maid govaid, sámi čeabetčiŋaid ja son ráhkada maid niibbiid. Nu ahte su sáhttá gohčodit multidáiddárin. Dolgevuokkaid son ráhkada go sus lea beroštupmi dasá.

Leif Sæther

Lei Sæther ráhkada dolgevuokkaid go sus lea beroštupmi dasá.

Foto: Marit Sofie Holmestrand

– Mun álgen ráhkadit dolgevuokkaid go mus lei stuora beroštupmi dasa ja daid lea munnje dáidda mainna mun liikon bargat, muitala son.

Go lea oaggumen jogas, de ii leat álo nu álki diehtit makkár dolgevuokka berre geavahit.

– Makkár ivnnit vuokkas galget leat go oaggu, dan mearrida johkačáhci. Ovdal mii geavaheimmet stuorábuš dolgevuokkaid, muhto dál geavahit ges unnibut. Ja dat lea johkačáhci mii mearrida makkár vuokkain galgá oaggut, dadjá son.

Heaitan oaggume

Leif Sæther mielas ii lean šat somá oaggut, go jogain leat gártan unnán guolit ja eanet olbmot oggot.

– Mun lean vuovdán buot iežan oaggun rusttegiid, mun in gillen šat oaggut go bohte nu olu olbmot oaggut Iešjoga sisa. Nu ahte mun dál čohkkan dušše ja ráhkadan dolgevuokkaid, muitala son.

Sæther muitala ahte sus eai diŋgo olbmot nu olu vuokkaid, muhto sus lea okta olmmái gii juohke jagi oastá sus dolgevuokkaid.

– Son gal fitná viežžame dolgevuokkaid mus, son lea okta dain stuorámus luossabivdiin dáppe. Nu ahte mus lea okta fásta kunddar mii oastá ja geahččala mu dolgevuokkaid, čilge son.

Ii rikko dáinna hommáin

Sæther čilge ahte dát bargu ii buvtte sutnje gal dietnasa.

– Mun in ráhkat dolgevuokkaid vai galggan dinet ruđaid, in dáinna hommáin gal šatta rikkis. Mu mielas lea hui somá ráhkadit dolgevuokkaid ja mun beasan maid ráhkadit iešguđet ge lágan dolgevuokkaid mat lea maiddái ivdnái. Ja jus olbmot jerret mus ráhkadit dolgevuokkaid, de mun ráhkadan sidjiide dan, dadjá Leif Sæther loahpas.

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohccit oahpaheaddjeohppui - eanebut háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohcamušain.

    Dan čájehit Oktasašsisaváldin-logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektedieđa ja medisiidna leat ain dat bivnnuheamos oahput.

    Ohccit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohcciidlohku oahpaheaddjeohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.