Maŋimuš jagiid leat máŋgii čuožžilan digaštallamat go fitnodagat geavahit álgoálbmogiid kultuvrra iežaset gálvomáinnustemiin.
Dál maŋimustá mannan vahkus digaštallojedje Joika-gáhkut.
Nortura almmuhii ođđa Joika-gáhkkoburkke ja maiddái ovttasbarggu Tise-fitnodagain. Dalle buollái maid digaštallan, ja sihke Nordlys ja Ella Marie Hætta Isaksen leat leamaš mielde digaštallamin Joika nama ja olggošhámi.
Lávvardaga de dieđihii Nortura ahte sii árvvoštallet rievdadit dáid biergogáhkuid nama ja logo, muhto dadjá dainna proseassain leat jo álgán ovdal dán digaštallama.
Ain geavahit olu fitnodagat álgoálbmogiid iežaset márkanfievrrideamis. Norggas lea earret eará Diplom-Is fitnodagas Eskimonika-maskohtta, mii hábmejuvvui 1930-logus.
Diplom-Is márkan- ja buvttaovdánahttindirektevra Anne Borgen Sturød ii loga iežaset dán nama šat geavahit. Ja ahte sii áigot maiddái sihkkut nama iežaset neahttasiidduin.
Árvvoštallet rievdadit álgoálbmot-logo
Sturød lohká iežaset dál hábmenproseassas, mas maiddái árvvoštallet rievdadit logo, muhto deattuha ahte dáinna bargguin leat álgán ovdal go digaštallan buollái.
Son ii sáhte vuos dadjat makkárin logo šaddá oaidnit
Hatting-fitnodagas lea hamburger- ja márfeláibbit, ja namma dain lea “Høvdingen”, ja tevnnegis lea Amerihká álgoálbmot almmái. Márkanfievrridan- ja innovašuvdnadirektevra Aina Hagen čilge ahte dán leat ráhkadan 2003:s ja galggai ovttastahttot Amerihká kultuvrrain.
Høvding-nama ja hámi áigot áiggi mielde nuppástuhttit.
Foto: Produsenten.Cecilia Salina, geas lea doavttergráda sosiála antropologiijas Oslo universitetas, oaivvilda ahte ii leat dohkálaš geavahit stereotiippaid dahje karikerejuvvon olbmuid dahje joavkkuid gálvomearkan, geat historjjálaččat leat vealáhuvvon.
Son oaivvilda ahte dál lea áigi heaitit geavaheames álgoálbmogiid symbolaid dán láhkai.
– Dát ii leat dohkálaš vierru, mii lea leamaš min servodagas menddo guhká.
– Eat hálit eaddudit geange
Diplom-Is logo galgá symboliseret lieggasa galbmasa vuostá. Danne válljejedje geavahit inuihta symboliseret galbmasa, čilge Sturød.
– Dan maid mii diehtit bures Norggas lea ahte buohkat dovdet dán logo ja dát boktá buriid dovdduid, čállá son.
– Muhto mii eat gal hálit eaddudit geange iežamet logoin ja šállosat jus leat dan dahkan.
Fitnodat leat dál hábmenproseassas, mas galget earret eará geahččat makkárin govus galgá oaidnit boahttevuođas.
– Mii háliidat váldit mielde dan positiiva árvvu logos, muhto maiddái dahkat rievdadusaid nu ahte eat eaddut geange, muhto seammás galget olbmot dovdat dan logo, joatká Sturød.
Rievdadit «Høvdingena» áiggi mielde
Hatting-fitnodat maid čuovvu digaštallama, ja muitalit iežaset jotkkolaččat rievdadit ja hábmet iežaset buktagiid.
– Dán guokte maŋimuš jagi leat geahččalan unnibut geavahit Høvdingena iežamet márkanfievrrideamis. Mii geahččalat heivehit iežamet buktagiid dálá servodahkii, čállá márkanfievrridan- ja innovašuvdnadirektevra Hagen e-poasttas.
Hagen mielas lea váivi jus sin “Høvdingen” buvtta eadduda geange ja giige vásihit dán vealahankarikatuvran.
– Livččii váivi, go mis eai leat makkárge politihkalaš motiivvat go leat válljen dán hámi, čállá Hagen.
Sii háliidit assosierejuvvot Amerihká kultuvrrain, mas hamburger- ja márfeláibi lea beakkán. Hagen lasiha ahte sii leat maiddái geavahan báikenamaid dego Chicago ja Brooklyn.
