Dásseárvu servodateallimis dehálaš

Dásseárvu lea eanet go áššit albmáid ja nissoniid gaskas. Dasseárvu galgá leat maid olbmuid eallima gaskas, lohká Ragnhild Nystad, gii lea vásihan olu poletihkkalaš eallimis.

Ragnhild Nystad var visepresident for det norske Sametinget i to perioder

Ragnhild Nystad lea poletihkken eanaš áigge ollesolbmo agis, danne diehtá olu dásseárvoáššiin. Ja dásseárvu lea eanetgo dušše áššit nissoniid ja albmáid gaskas. Dásseárvu galgá leat eará áššiinge, lohká son.

Foto: Arkiv / Sergey Gavrilov / NRK

Son lea vásihan olu guhkes poletihkkalaš eallimis. Dál imaštallá manne dásseárvu ii leat dobbelii joavdan. Ragnhild Nystad lea nuorravuođa rájes searvan digaštallat servodat áššiid. Ruovttus oahpai ahte buot olbmuin lea seamma árvu, ležžet dal lean albmát dahje nissonat, dázat dahje sápmelaččat. Ii liikeivdnige earut, buot olbmot leat ovttadássásaččat, lohká son.

Dásseárvvu maiddái sámiid beaivvi namas

Son imaštalla manne eai vel ádde olbmot ahte «Sámeálbmot beaivi» dahje «Samenes nasjonaldag» lea mearriduvvon juo 1992s. Dalle dat Sámekonferánsa mearridii dáid namaid. Son imaštallá maid manne olbmot dán oba digaštalletge. Iige oktage jeara sis geat dán mearridedje, ahte manne ná mearridedje. Sámekonferánsa dat mearredii 1992s gohčodit guovvamánu 6. beaivvi nu go dál gullo «Sámeálbmot beaivi» ja dárogillii «Samenes nasjonaldag»1992s.

Dásseárvu galggašii maid olmmoščearddaid gaskas

Ragnhild Nystad fuobmášahttá dálá dili máiilmmis. Soađit ja moivvit juohke guovllus. Olmmoš riebut báhtarit váttisvuođain ja mo mii daid váldit vuostá. Iežas lohká hirbmástuvvat muhtin olbmuid jurdagiin. Sii geat nu garrasit vuostálasttet váldit dáid vártnuhis báhtareaddjiid min riikii. - Mo dalle jos mii ieža livččiimet seamma dilis, gosa báhtarivččiimet mii, jos oktage ii válddášii min vuostá, jearrala Ragnhild Nystad.