Hopp til innhold

Biednadåhpe Elim la 100 jage

Les på norsk.

Biednadåhpe Elim Ájluovtan Hábmera suohkanin tsieggiduváj ja rabáduváj jagen 1923 nissunmisjåvnnålihtudisás Kvinnelige Misjonsarbeidere (KMA). Sij dåjmadin institusjåvnåv "Fredly" Ájlátten dallusj Divtasvuona suohkanin.

Biednadåhpe tsieggiduváj Ájluovta lahka gånnå KMA máhtij ulmutjijt tjoahkkit almulattjat, ja aj barggat evangelakbargujn sierraláhkáj mánájda.

Vuonarijka Sámemisjåvnå guovllojådediddje Gasska- ja Lulle-Vuonan Øyvind Fonn subtsas dát la biednagoahte mav Sámemisjåvnnå åstij jagen 1935 gå joarkkin misjåvnnådåjmajt ja institusjåvnåjt Divtasvuonan. Dálla doajmmá biednadåhpe dagu dábálasj rijkkabiednadåhpe gånnå sárnnediddje guossidi. Gávnnuji moattelágásj misjåvnå ma aneduvvi biednadåbev.

– Gávnajma, gå Divtasvuonajn bargajma, tsieggidum la jagen 1923, ja navti l aj tsiekkadus tjuohte jage vuoras. Ja juogu dal bájkálasj doarjjaaddne dav ásadi jali márjju Sámemisjåvnnå ávvudallamav ásat dán tjavtja birán ja ávvudalli viesso l juo tjuohte jage, javllá Fonn.

40 jage dás åvddål vuobddin Sámemisjåvnnå tsiekkadusájt Fredly gånnå åvddåla institusjåvnåv dåjmadin, ja uddni dåssju Elimav dåjmadi.

Gulldala ienebuv Vuona Sámemisjåvnå dåjmaj birra Divtasvuonan dánna.

Bedehuset Elim er eid av Norsk Samemisjon. Elim er 100 år i 2023.
Foto: Elena Junie Paulsen / NRK

Korte nyheter

  • Dálvvi vuosttas heargegilvvuin vuite máttabálgosiid hearggit

    Vahkuloahpas vudje dálvvi vuosttas heargegilvvuid. Nuorittas, Yli-Kiiminki lahka vuite máttabálgosiid hearggit. Báhkkaluohká vuittii Kenttälä Reijo ja Kaleva Esa heargi Sämpylä, čállá Yle Sápmi.

    Rabasluohká vuittii Jaakolan talli heargi Jukkis. Njáhcu ja dipma bána lei stuorra hástalussan gilvvuide, nu ahte sotnabeaivve juniorluohká ja rátkinvuoju gilvvut eai lágiduvvon.

  • Dearvvašvuođabálvalus bohccuide ásahuvvo bistevaš ortnegin 

    2024/2025 boazodoallošiehtadusas sohpe Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ásahit dearvvašvuođabálvalusa bohccuide bistevaš ortnegin.
    Dearvvašvuođabálvalus lea bures váldojuvvon vuostá ealáhusa bealis ja das lea leamaš alla aktivitehta dan rájes go bálvalus álggahuvvui pilohtaprošeaktan guovvamánus 2022.

    Maŋŋel go pilohtaprošeavtta evaluerejuvvui, de lei ovttaoaivilvuohta joatkit bohccuid dearvvašvuođabálvalusain. Dainna eavttuin ahte Stuoradiggi dohkkeha sohppojuvvon šiehtadusa, ásahuvvo Boazodearvvašvuođabálvalus suoidnemánu 1. b. 2024 rájes bistevaš ortnegin, čállá Ávvir

    – Bohccuid dearvvašvuođabálvalus lea bargan ulbmillaččat ja bures dan rájes go pilohtaprošeakta álggahuvvui jagi 2022. Lea buorre oaidnit ahte boazodoallit oidnet ávkki bálvalusas ja ahte dat lea bures vuostáiváldojuvvon. Bálvalus lea dehálaš bagadallan- ja máhtolašvuođaásahus boazodollui, ja mun illudan viidáset ovdáneapmái, dadjá eanadoallo- ja biebmoministtar Geir Pollestad.

  • Moitet go áigot heaittihit beaivekirurgiija fálaldaga Álttá Klinihkas.

    Maŋŋebárgga mearrida Finnmárkku buohcciviesu stivra galget go heaittihit beaivekirurgiija fálaldaga Álttá Klinihkas.

    Finnmárkku doavttersearvvi jođiheaddji Paul Olav Røsbø moaitá dán go leat mearridan heaittihit fálaldaga albmá gulaskuddama haga. Røsbø ii loga iežas áddet stivrra ákkastallamiid dasa ahte heaittihit dán bálvalusa go dát sáhttá njeaidit luohttámuša dearvvašvuođadoibmii.

    Stivra mearridii ovdabeale juovllaid heaittit dán beaivekirurgiija fálaldaga Álttás.