Hopp til innhold

Bådåddjuj sáme bajássjaddamguovdásj

Tjoahkkit divna bajássjaddamdåjmajt avta dæhkko vuolláj Bådådjon la dal buoremus, javlaj ieddne.

Miriam Paulsen

Miriam Paulsen oajvvat ásádit sáme bajássjammamguovdátjav Bådåddjuj.

Foto: Harrrieth Aira / NRK

– Dat aj sjaddá luondulasj æjvvalimsadje ietjá sáme dåjmajda dagu duodjekursajda, giellakursajda ja nav. Dav javllá sámedikkeájras ja guovte mánáj ieddne, Miriam Paulsen.

Dille Bådådjon uddni la gáktsa máná oadtju sámegielfálaldagáv dáro mánájgárden.

15 oahppe vuodoskåvlån gadtsi sámegielåhpadusáv. Oahppe li moattet skåvlåjs suohkanin.

Duodden la Bådådjo suohkanin åvdåsvásstádus julevsámegiela guhkesåhpadimes Vuonan, aktse oahppijda vuodoskåvlån.

– Bierri buoreduvvat

Miriam Paulsen ij la ållu dudálasj mánájgárddefálaldagájn gåktu dat uddni le.

– Måj lin sámegielåhpadusáv mánájdiskájda válljim, valla fálaldahka ij la buoremus dan diehti gå li avta galla bargge ja sáme máná li moatten åssudagájn. Jergalasj la gal tjoahkkit divna avta åssudahkaj, javllá Paulsen.

Nordlánda oajvvestáda suohkanoajvve guorras Paulsena oajvvadussaj, ja rámmpu gå oajvvadus boahtá..

– Dát la buorre oajvvadus ja mij hálijdip ságastit sáme birrusijn dán birra gå midjij boahtá dát gatjálvis, javllá Bådåddjo suohkanoajvve Ole Henrik Hjartøy.

Korte nyheter

  • Heaittihit davvisámegiel gáiddusoahpahusa

    Máttasámi máhttoguovddáš Aarbortes Nordlánddas heaitá addimis gáiddusoahppu davvisámegielagiidda.

    Máhttoguovddáš lea stáhtalaš, ja Oahpahusdirektoráhtta lea mearridan baicce bidjat eambbo deattu mátta- ja julevsámegiela oahpahussii, nu mo guovddáža bargogohččun lea, ja lea leamaš dan rájes go ásahuvvui 2017:is, dadjá Oahppodirektoráhtta ossodathoavda Hilde Austad.

    Dán leat váhnemat lossadit váldán, gulat Veaigesáddagis.

    Hilde Austad
    Foto: HANS VOLD HUSUM
  • Ruovttuguovlu divrras sámenieiddaide

    Báikkálaš historjá, bearaš ja ruovttuguovlu lea dehálaš sámeguovllu nieiddaide. Nu čájeha váras dutkamuš, man filosofiijamagisttar Helena Ristaniemi lea dáhkan. 12 nieidda Suoma sámeguovlluin serve dutkamuššii. Dutkamuš dárkkistuvvui Oulu universitehtas bearjadaga. Dan dieđiha Yle Sápmi.

    Ristaniemi dadjá ahte ruovttuguovlu lea divrras nieiddaide, ja sii dovdet bures guovllu historjjá. Sámenieiddat smihttetge, go válljejit oahppu, ahte beasašit ruovttuguovllustis eallit boahtteáiggis.

  • Kárášjoga eatnamiid diggeášši loahpahuvvon

    Meahcceduopmostuolu diggeášši Kárášjoga eatnamiid hárrái lea loahpahuvvon. Golbma vahkku leat lágastallan.

    15.000 siiddu áššebáhpárat leat ovddiduvvon Meahcceduopmostullui ja olu vihtanat leat leamaš čilgemin dan golmma beali ovddas, geat leat ođđajagimánu ovccát beaivve rájes lágastallan.

    Justa goas Meahcceduopmostuollu buktá iežas cealkámuša dán diggeáššis ii leat vel sihkar, muhto dat ii šatta gal ovdal beassážiid, dadje dikkis go loahpahedje diggeášši.

    Finnmárkokommišuvnna eanetlohku almmuhii 2019;is ahte Kárášjohka gullá báikkálaš olbmuide ja dasa eai lean Finnmárkkuopmodat (FeFo) ovtta oaivilis. Nu manai ge ášši Meahcceduopmostullui gos dál leat golbma vahkku lágastallan.

    Les saken på norsk.