Áillohaš minneseminar

Hopp til innhold

23. mars 2013 ville multikunstneren Nils-Aslak Valkeapää – Áillohaš – fylt 70 år. I den forbindelse inviterer stiftelsen til et seminar for å minnes kunstneren og inspiratoren.

Dagen starter med en minnestund ved Valkepääs gravsted i Birtavarre. Etter det vil det være et seminar på Senter for nordlige folk i Manndalen, som gjennom fire foredrag gir verdifullt innblikk i den store samiske kunstnerens virke.

Den finsk-samiske Áillohaš var en av de mest sentrale innen samisk kunst og musikk. Utgangspunktet for kunsten hans var ofte joik. Både i litteraturen, musikken eller i billedkunsten hans.

Han vant Nordisk råds litteraturpris i 1991, og under åpningsseremonien av de olympiske vinterlekene i 1994 på Lillehammer joiket han.

Les: Enontekiö vil feire sin store sønn

Ođđasat - Davvisámegillii

26. april 2024 kl. 07:43
Čiekčá vuosttas geardde Sámi ovddas

Guhtta joavkku servet dán gease Conifa nissončiekčamiidda Bodåddjos.

Sámi nissonriikkajoavku lea okta favorihtain vuoitit dán gease CONIFA čiekčamiid. Sii oainnat vuite 2022 CONIFA nissončiekčamiid Indias mat ledje vuosttaš stuorát gilvvut.

Jenny Marie Mannsverk lea okta dan 18 čiekčis váldon mielde ovddastit sámi nissonriikkajoavkku dán gease.

Son ii leat ovdal čiekčan Sámi ovddas, ja lohká šaddat hui somá ja illuda dasa. – Mun lean maid hui giitevaš go dán vejolašvuođa dál oažžu, lohká Mannsverk.

Foto: Privat
Ođđasat - Davvisámegillii

26. april 2024 kl. 07:34
Buljo joatká Juoigiid Searvvi jođiheaddjin

Karen Anne Buljo váldá ođđa áigodaga Juoigiid Searvvi jođiheaddjin. Dát searvi lea ásahuvvon 1988;is ja lea árbevirolaš juigiid várás. Sin doaibma lea ovddidit ja seailluhit árbevirolaš juoigama juoigama.

Foto: Marie Louise Somby
Ođđasat - Davvisámegillii

25. april 2024 kl. 16:10
Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

– Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

– Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

– Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

– Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK