Hopp til innhold

«Mun ja golgoláttán»

«Muittán ovtta geasseija Geavgŋá vuolde fal. Mun oidnen ovtta guorbmebiilla. Mun bealggi loktejin, ja fáru jerren sus. Fáru vulos buoret máilbmái»

Ámmun Johnskareng ja Niillas Holmberg lávluba «Mun ja golgláttán» šuoŋa maid sámi musihkkárlegeanda Veijo Länsman lea čállán badjel 40 jagi áigi.

Nie dat gullui go artistta guoktá Ámmun Johnskareng ja Niillas Holmberg muittašeigga sámi musihkkárlegeandda Veijo Länsmana musihka ievttá eahkeda.

Lávlla «Mun ja golgoláttán» lea varra dat eanemus dovddus šuokŋa sus. Šuoŋaid vieččai son beakkán lávlagis "Me and Bobby McGee", ja čálii áibbas ođđa teavstta dasa sámegillii.

Holmberga mielas ievttá muitoboddu lei legendáralaš dáhpáhus.

– Muhto maiddái vuordimis. Goas nu han lei áigi muittašit Veijo, ja konsearta gárttai muhtun láhkai de go deaivvadeapmi musihkkárlegeanddain, Holmberg vástida.

Artihkal joatkašuvvá gova maŋŋá:

Veijo Länsman muitokonseartta guldaleaddjit

Olbmot liikojedje go besse vásihit Veijo Länsman rohki musihka.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Lagabui 300 olbmo ledje boahtán Jalvái Vuolle-Geavgŋái vásihit legeandda musihka.

Holmberga mielas doaluin dovdui erenoamáš vuoigŋa. Maiddái beaivváš iđistii go konsearta álggii.

– Livččii áigi ráhkadit CD

Vehá dobbelis gullui geavŋŋis šávvamin gokko Veijo Länsmann heavvanii 1974:s, dušše 23 jahkásažžan. Sus báhce ollu čáppa sánit ja lávlagat árbin maid muitokonseartta lágideaddjit gudnejahtte.

Niillas Holmberg mielaš livččii áigi ráhkadit CD Veijo Länsmana musihkas. Musihkkárlegeanda lea čállán lagabui 30 lávlaga, ja Holmberg lohká váikko iežas ge searvat CD-buvttadeapmái.

– Muitokonseartta oktavuođas lea leamaš buorre liiba hárjehallat su musihka, lohká Holmberg.

– Ealli musihkka

Váikko miella lea oahppat buot bajil, de vuos ii loga máhttit eará oasáža das.

– Su teavsttain lea muhtunlágan magiija, árvvoštallá Holmberg. Ja lasihastá:

– Eanaš jienain gullo eallin, ja don dovddat ahte lea eakti olmmoš guhte lávlu eakti vásáhusain. Das ii leat mihkkige dahkaluddan, ja deanoleagi vuoigŋa čuodjá, Holmberg vástida.

Muitalii ilgádus vásáhusaid birra

Pekka Guttorm ja Sulo Aikio

Pekka Guttorm (g.b) ja Sulo Aikio muitaleigga mo soai leaba vásihan Veijo Länsmana.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Veijo Länsman duššai suoidnemánus 1974. Skihpár Pekka Guttorm Jalvvis eret, guhte lei lahkosis go lihkohisvuohta deaividii, muitalii ievttá muitokonsearttas dan ilgadis dáhpáhusa birra.

  • GULDAL:

– Maiddái mu vielja lei seamma fatnasii mii gopmánii. Guktot heavvaneigga, Guttorm čilgii.

Veijo Länsman gávdnui njealje beaivve maŋŋá. Pekka Guttorm vieljarohkki ges ollu maŋŋelis.

Ráhkadii teavsttaid ovttas skihpáriiguin

Pekka Guttormas leat maid ollu buori muittut skihpára birra. Maiddái daid vásáhusaid birra beasai muitalit ievttá eahkeda.

– Lei go Veijos miige searra seremoniija mo son čálii lávlagiid ja go son čuojahii gitára, dáhtui muitodoaluid láidesteaddji diehtit.

– Na Veijo gal ii čállán ii fal ii maidige, go ii máhttán čállit. Muhto son dušše válddii gitára ja čuojahasttii ovtta távtta háválassii, ja jearralii ahte heive go nie. Ja go mii duođašteimmet ahte die de lea buorre, de vuođđudii dan. Dasto son fas jotkkii ja válddii nuppi ja nuppi távtta dassái go teaksta ja musihkka gárvvásmuvai, muitalii Pekka Guttorm reaškasii.

YLE lea bádden lávlagiid

Áile Risten Holmberg ja Hildá Länsman

Áile Risten Holmberg ja Hildá Länsman maid finaiga lávddis lávlumin.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Veijo Länsman ii geargan goassige ráhkadit LP-pláhta iežas musihkas. Dattege YLE Sámi ovddeš journalista, Luobbal-Sámmola Sulo Aikio, lea áimmahuššan eanáš musihka maid musihkkárlegeanda lea ráhkadan. Dan son dagai muhtun mihcamarija Ohcejogas. Muitokonsearttas Aikio muitalii mo dat dáhpáhuvai.

Dát artisttat serve ievttá muitokonsearttas: Niillas Holmberg, Ámmun Johnskareng, Hildá Länsman, Annukka Hirvasvuopio-Laiti, Áile Risten Holmberg ja Hartvik Hansen.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK