Hopp til innhold

– Ikke nytt plenum

– Vi trenger ikke noe ekstraordinært plenumsmøte etter at mineralloven er ferdigbehandlet i Stortinget, sier sametingspresident Egil Olli.

Egil Olli
Foto: Eilif Aslaksen / NRK

- Dessuten tror jeg det blir knapt med tid til å kunne holde noe plenumsmøte før valget, sier Olli.

Parlamentarisk leder for Norske Samers Riksforbund, Aili Keskitalo
Foto: Piera Balto / NRK

Det var parlamentarisk leder i Norske Samers Riksforbund, Aili Keskitalo, som foreslo et ekstraordinært sametingsmøte i tilknytning til den nye mineralloven.

GULDAL: Ii šatta liige čoahkkin

- I motsetning til Olli er vi i NSR mer skeptiske til regjeringens arbeid med loven, sier Keskitalo.

Korte nyheter

  • Sámi jienastuslohkui dieđihan olu olbmot

    Norgga Sámedikki jienastuslohkui leat dieđihan dán jagi álggu rájes birrasii 1000 olbmo.
    Dál leat dieđihan 16 - 20 olbmo gaskamearálaččat juohke beaivve sámi jienastuslohkui, muitala čoahkkinjođihangotti jođiheaddji Tom Sottinen. 2019:s ledje sámi jienastuslogus 18.099 olbmo ja maŋimuš virggálaš lohku čájeha, ahte dál leat 20.545 olbmo mielde sámi jienastuslogus. Na stuorra beroštupmái sáhttet váikkuhit máŋga ášši ja okta lea Fovsen-ášši, dadjá Sottinen. Vaikko čoahkkinjođihangotti jođiheaddji leage ilus go nu ollugat dieđihit iežaset jienastuslohkui de muittuha son, ahte buohkat eai beasa liikká mielde. -Sii fertejit vuos dárkkistit ahte sii geat leat dieđihan jienastuslohkui devdet buot dáid eavttuid beassat sámi jienastuslohkui.

    Sámediggi
    Foto: Malene Gaino Buljo / NRK
  • Iskkus: Ruoŧabeale sámiin buorre dearvvašvuohta

    Badjel 70 proseantta ruoŧabeale sámiin oaivvildit ahte sis lea buorre dahje hui buorre dearvvašvuohta.

    Dan čájeha Ruoŧa vuosttaš našuvnnalaš álbmotdearvvašvuođa iskkus mii almmuhuvvui maŋŋebárgga, dieđiha SVT Sápmi.

    – Jus buohtastahttá eará álgoálbmogiin, de vedjet sámit ollu buoret, dadjá psykologa ja dutki Jon Petter Stoor.

    Iskkus čájeha ahte eanaš sámit vedjet buorebut sihke fysalaččat ja psyhkalaččat, vaikko sullii 20 proseantta sis leat vásihan vealaheami maŋimuš golbma mánu.

    Iskkus čájeha maid ahte:
    * Sámit leat veahá buoiddibut go earát
    * Sámiin lea eanet varra gorudiin go earáin
    * Measta duppalgeardde eanet sámiin lea ástmá go buohtastahttá eará álbmogiin
    * Sámiin leat eambbo allergiijat go earáin

    – Go lea sáhka fysalaš dearvvašvuođas, de manná veahá heajubut guvlui. Psyhkalaš dearvvašvuođas manná fas buori guvlui, dadjá Stoor.

  • Cuiggoda Kanda olmmošvuoigatvuođaid dili

    Amnesty International cuiggoda Kanáda álgoálbmotvuoigatvuođaid dieđuid, go almmustahttá iežas ođđaseamos jahkásaš analysa olmmošvuoigatvuođaid dilis miehtá máilmmi.

    Raporttas, mii almmuhuvvui vuossárgga, vuorjašuvvá Nobel-ráfibálkkašumi vuoiti organisašuvdna dainna go álgoálbmogat Kanádas ain gillájit bággolonisteami, resursaávkkástallama vaikko eai leat mieđihan dasa, eahpedásseárvvu, vuogádatlaš vealaheami ja duolbmama stáhta eales.

    Dan čállá CBC News.

    Amnesty vuorjašuvvá earret eará, ja erenomážit das go Kanáda dahká Wet’suwet’en- miellahtuid vearredahkkiin, go eai dohkket Coastal Gaslink-bohcci, 14,5 miljárdda dollára árvosaš prošeakta mii sirdá luonddugássa Brihttalaš Columbia davvenuorta beale eksportarusttegii mii lea rittus, čállá CBC.

    CBC News ii leat fidnen kommentáraid Crown-Indigenous Relations ja Northern Affairs Canada ovddasvástideddjiiguin.

    Amnesty International
    Foto: Skjermdump / Amnesty