Hopp til innhold

– Danen galggap Divtasvuonan dá giese liehket

Giesseloahpe la juo skåvlåjda jåvsådam, ja ietjáda li aj giesselåbijn álggám. Gålmmå politihkkárij ságastip, ja oadtjop gullat sijáj giesseplánaj birra.

Tysfjordsommer, Aili Keskitalo, Tor Asgeir Johansen og Lars Filip Paulsen

Aili Keskitalo, Tor Asgeir Johansen ja Lars Filip Paulsen galggi divna Divtasvuonan dá giese liehket.

Foto: Privat

– Dáppe le ham nav tjábbe giesijt. Ja iv de mån, gå de vijmak giesse boahtá, vuonav guode. Iv galla, javllá Divtasvuona suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen.

Dálla le juo giesse, ja mij la de luondulabbo gå gullat ma littji ulmutjij giesseplána. Ja sihtap dal aj njunjágahttet ja gullat ma littji politihkkárij giesseplána.

Sámedikke politihkkár, suohkanpolitihkkár ja Divtasvuonak, Lars Filip Paulsen ávvudallá gå la giesseloabe lahka dálla, ja gå ij dárbaha politihkkit dá giese.

– Tjavtjan lij sierraláhkáj låssåt suohkanin gå muhtem ássje lidjin vájvve ja gássjelis ja vargga fámojt mujsta válldin. Valla dá gidá lij giehpep politihkkit.

Jågån oaggomin

Gå la giesse, de Paulsen politihkkav guodá, ja suv gávna jågån, oaggomin.

– Ávvudaláv gå la giesseloahpe dálla ja besav mannat Vuodnabahtaj Divtasvuonan jåhkåj guollitjit. Dat la muv giesseloahpe. Jågån ælla nav ållo luosa, valla danna li guvtja. Huoman la buorre dåssju jågån vádtset ja guolijt gæhttjat, dassta mån vuojŋadav.

Ij la dåssju jågån ålles giesev?

– Iv la, valla guollit la dájt maŋemus jagijt læhkám muv giesseloahpe. Giesijt ij la dárbbo mannat Vuodnabadás. Ælla mujna plána mannat duok diek, ålggorijkajda jali ietjá sajijda. Valla soajttá mannap tuvratjav Svieriga bælláj, javllá Paulsen.

(Artihkkal joarkká gåvå vuollelin)

Lars Filip Paulsen

Sámedikke politihkkár, suohkanpolitihkkár ja Divtasvuonak, Lars Filip Paulsenav ienemusát jågån la oaggomin.

Foto: Privat

Hellmocup

Ja gå ij la jågån, de soajttá Lars Filip Paulsenav váren gávna – jus sån danna oadtju guollit.

– Mánnán lidjiv váren ædnám ja áhtjám siegen, valla gå stuorrániv de ittjiv desti berusta várijt vádtset. Valla vádtset váren la buorre, sierraláhkáj jus oadtjov guollit.

Paulsen la valástalle ja bállotjiektjamav berus, ja dát la aj oasse suv giesseplánajs.

– Måsken Divtasvuonan la Hellmocup, bájkálasj bállotjiektjamgilpos, ja dåk galgav tjievtjatjit. Hellmocup le má Hellmocup. Máná rájes lav danna læhkám, ja dá jage diedon aj galgav.

(Artihkkal joarkká gåvå vuollelin)

Tor Asgeir Johansen

Divtasvuona suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen galggá Divtasvuonan vuojŋadit.

Foto: Privat

Divtasvuodna buoremus

Vuojnnet politihkkára buoremusát Divtasvuonan lijkkuji liehket. Ij ga Divtasvuona suohkanoajvve, Tor Asgeir Johansen bárep gålgå suv giesseloaben. Sujna le Divtasvuodna buoremus sadje giesijt. Sujna ælla makkirik plána ålggorijkajda mannat, javllá sån vissásit.

– Le ham sivva manen ulmutja dáppe Divtasvuonan årru, ja dat la ham giesse. Mujna li plána ienemusát Divtasvuonan liehket giesseloabe.

– Svierik-mánno dal sjattasj Gierunij jali Julevuj, valla ienemus ájgev sjattav ietjam sijddabájken Divtasvuonan. Mujna le giessedåhpe Rudnávuonan Divtasvuonan ja dåhku galgav hávsskudalátjit, vehi guollitjit, vehi muorjjitjit ja dåssju vuojŋadittjat.

Ij politihkav guode

Valla jus ga suohkanoajven la giesseloahpe, de ij dal sån ållu politihkav guode jus ga sujna l giesseloahpe.

– Ulmutjij ságastit la ájnas ja navti l ham dat. Gå dal ulmutjijt iejvviv de sihti ságastit, ja iv dal iesj ga nagá ássjijt dal ållu guodet. Valla ienemusát la dal giesseloahpe hávsskudallam, javllá Johansen.

(Artihkkal joarkká gåvå vuollelin)

Aili Keskitalo

Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo Lágesduoddarin, gåsstå suv iedne fuolkke la.

Foto: Privat

Barggá ålles sjnjilltjamánov

Aj sámedikkepresidænnta, Aili Keskitalo galggá oasev gieses Divtasvuonan liehket.

– Mujna ij la giesseloahpe åvddål snjilltjamáno maŋŋegietje, ja galgav Guovddagæjnon barggat vargga ålles giesev. Gå bargujn gergav, de vuostatjin manáv Lagesduoddarij fuolkkeæjvvalibmáj. Dan maŋŋel Divtasvuodnan guokta vahko galggap liehket.

– Muv boaddnje la Divtasvuonas. Danna mij galggap nuoren stebmat, várijt vádtset ja muorrijit, jus dal sjattatja muorje. Danna le sierralágasj luonndo gå dánna Finnmárkon.

Sámedikkepresidentan ælla plána ålggorijkajda mannat.

– Muv mielas le nav tjábbe Sámeednamin giesijt, ja iv vuojne dárbov dal ålggorijkajda giesseájge mannat.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK