Hopp til innhold

– Danen galggap Divtasvuonan dá giese liehket

Giesseloahpe la juo skåvlåjda jåvsådam, ja ietjáda li aj giesselåbijn álggám. Gålmmå politihkkárij ságastip, ja oadtjop gullat sijáj giesseplánaj birra.

Tysfjordsommer, Aili Keskitalo, Tor Asgeir Johansen og Lars Filip Paulsen

Aili Keskitalo, Tor Asgeir Johansen ja Lars Filip Paulsen galggi divna Divtasvuonan dá giese liehket.

Foto: Privat

– Dáppe le ham nav tjábbe giesijt. Ja iv de mån, gå de vijmak giesse boahtá, vuonav guode. Iv galla, javllá Divtasvuona suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen.

Dálla le juo giesse, ja mij la de luondulabbo gå gullat ma littji ulmutjij giesseplána. Ja sihtap dal aj njunjágahttet ja gullat ma littji politihkkárij giesseplána.

Sámedikke politihkkár, suohkanpolitihkkár ja Divtasvuonak, Lars Filip Paulsen ávvudallá gå la giesseloabe lahka dálla, ja gå ij dárbaha politihkkit dá giese.

– Tjavtjan lij sierraláhkáj låssåt suohkanin gå muhtem ássje lidjin vájvve ja gássjelis ja vargga fámojt mujsta válldin. Valla dá gidá lij giehpep politihkkit.

Jågån oaggomin

Gå la giesse, de Paulsen politihkkav guodá, ja suv gávna jågån, oaggomin.

– Ávvudaláv gå la giesseloahpe dálla ja besav mannat Vuodnabahtaj Divtasvuonan jåhkåj guollitjit. Dat la muv giesseloahpe. Jågån ælla nav ållo luosa, valla danna li guvtja. Huoman la buorre dåssju jågån vádtset ja guolijt gæhttjat, dassta mån vuojŋadav.

Ij la dåssju jågån ålles giesev?

– Iv la, valla guollit la dájt maŋemus jagijt læhkám muv giesseloahpe. Giesijt ij la dárbbo mannat Vuodnabadás. Ælla mujna plána mannat duok diek, ålggorijkajda jali ietjá sajijda. Valla soajttá mannap tuvratjav Svieriga bælláj, javllá Paulsen.

(Artihkkal joarkká gåvå vuollelin)

Lars Filip Paulsen

Sámedikke politihkkár, suohkanpolitihkkár ja Divtasvuonak, Lars Filip Paulsenav ienemusát jågån la oaggomin.

Foto: Privat

Hellmocup

Ja gå ij la jågån, de soajttá Lars Filip Paulsenav váren gávna – jus sån danna oadtju guollit.

– Mánnán lidjiv váren ædnám ja áhtjám siegen, valla gå stuorrániv de ittjiv desti berusta várijt vádtset. Valla vádtset váren la buorre, sierraláhkáj jus oadtjov guollit.

Paulsen la valástalle ja bállotjiektjamav berus, ja dát la aj oasse suv giesseplánajs.

– Måsken Divtasvuonan la Hellmocup, bájkálasj bállotjiektjamgilpos, ja dåk galgav tjievtjatjit. Hellmocup le má Hellmocup. Máná rájes lav danna læhkám, ja dá jage diedon aj galgav.

(Artihkkal joarkká gåvå vuollelin)

Tor Asgeir Johansen

Divtasvuona suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen galggá Divtasvuonan vuojŋadit.

Foto: Privat

Divtasvuodna buoremus

Vuojnnet politihkkára buoremusát Divtasvuonan lijkkuji liehket. Ij ga Divtasvuona suohkanoajvve, Tor Asgeir Johansen bárep gålgå suv giesseloaben. Sujna le Divtasvuodna buoremus sadje giesijt. Sujna ælla makkirik plána ålggorijkajda mannat, javllá sån vissásit.

– Le ham sivva manen ulmutja dáppe Divtasvuonan årru, ja dat la ham giesse. Mujna li plána ienemusát Divtasvuonan liehket giesseloabe.

– Svierik-mánno dal sjattasj Gierunij jali Julevuj, valla ienemus ájgev sjattav ietjam sijddabájken Divtasvuonan. Mujna le giessedåhpe Rudnávuonan Divtasvuonan ja dåhku galgav hávsskudalátjit, vehi guollitjit, vehi muorjjitjit ja dåssju vuojŋadittjat.

Ij politihkav guode

Valla jus ga suohkanoajven la giesseloahpe, de ij dal sån ållu politihkav guode jus ga sujna l giesseloahpe.

– Ulmutjij ságastit la ájnas ja navti l ham dat. Gå dal ulmutjijt iejvviv de sihti ságastit, ja iv dal iesj ga nagá ássjijt dal ållu guodet. Valla ienemusát la dal giesseloahpe hávsskudallam, javllá Johansen.

(Artihkkal joarkká gåvå vuollelin)

Aili Keskitalo

Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo Lágesduoddarin, gåsstå suv iedne fuolkke la.

Foto: Privat

Barggá ålles sjnjilltjamánov

Aj sámedikkepresidænnta, Aili Keskitalo galggá oasev gieses Divtasvuonan liehket.

– Mujna ij la giesseloahpe åvddål snjilltjamáno maŋŋegietje, ja galgav Guovddagæjnon barggat vargga ålles giesev. Gå bargujn gergav, de vuostatjin manáv Lagesduoddarij fuolkkeæjvvalibmáj. Dan maŋŋel Divtasvuodnan guokta vahko galggap liehket.

– Muv boaddnje la Divtasvuonas. Danna mij galggap nuoren stebmat, várijt vádtset ja muorrijit, jus dal sjattatja muorje. Danna le sierralágasj luonndo gå dánna Finnmárkon.

Sámedikkepresidentan ælla plána ålggorijkajda mannat.

– Muv mielas le nav tjábbe Sámeednamin giesijt, ja iv vuojne dárbov dal ålggorijkajda giesseájge mannat.

Korte nyheter

  • Stuorra eamiálbmot luossadeaivvadeapmi čakčat

    Sámediggi Norggas ja Sámiráđđi lágideaba «2nd International Gathering of Indigenous Salmon Peoples» čakčat Kárášjogas.

    Deaivvadeapmái čoahkkanit davveguovlluid luossaálbmogat juohkkin dihte máhtu, vásáhusaid ja digaštallat eamiálbmot hálddašeami.

    – Luossabivdu lea giddejuvvon Deanučázadagas jo njealját geasi. Luossanálli lea garra deattu vuolde miehtá davviguovlluid. Mis lea dárbu dakkár deaivvadeapmái gos beassat juohkit dieđuid ja vásáhusaid eará eamiálbmogiiguin, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka.

    – Ođđa guollešládja, ruoššaluossa, uhkida luossajogaid Sámis, ja orru ahte jogaid ekovuogádaga rievdama ii leat vejolaš bissehit. Dát deaivvadeapmi lea buorre liiban oahppat nubbi nuppis eamiálbmotluossahálddašeami ja -máhtu birra, ja maiddái mo mii buoremusat sáhttit ávkkástallat dáinna ođđa guollešlájain, dadjá Áslat Holmberg, Sámiráđi ságadoalli.

    «2nd International Gathering of Indigenous Salmon Peoples» lágiduvvo čakčamánu 30. beaivvi rájes golggotmánu 2. beaivvi rádjai Kárášjogas Sámedikkis. Deaivvadeapmái bohtet 80 oasseváldi Sámis, Canadas, USAs ja Ruonáeatnamis.

    Dát deaivvadeapmi lea čuovvuleapmi vuosttaš International Gathering of Indigenous Salmon Peoples mii lágiduvvui Musqueam-álbmoga eatnamiin, Vancouveris Canadas 2022:s.

    Silje-Karine-Muotka-Sametinget-bak-seg
    Foto: Håkon Mudenia / NRK
  • Lakseurfolk møtes i Karasjok til høsten

    Sametinget i Norge og Samerådet arrangerer «2nd International Gathering of Indigenous Salmon Peoples» til høsten i Karasjok.

    Lakseurfolk vil møtes for å utveksle kunnskap, dele erfaringer og diskutere forvaltning av laks fra et urfolksperspektiv.

    – Laksefisket i Tanavassdraget er stengt den fjerde sommeren på rad. Laksebestanden er under hardt press rundt hele den nordlige halvkule. Vi trenger å møtes for å dele kunnskap og erfaringer med andre urfolk, sier sametingspresident Silje Karine Muotka.

    – Denne samlingen er en utmerket mulighet til å lære fra hverandre om urfolks lakseforvaltningstradisjoner og -kunnskap, men også hvordan nye arter kan benyttes som ressurser, legger Aslak Holmberg til, president i Samerådet.

    Arrangementet vil finne sted på på Sametinget i Karasjok 30. september–2. oktober, og rundt 80 deltakere fra Sápmi, Canada, USA og Grønland vil være representert.

    Samlingen er en oppfølging av den første« International Gathering of Indigenous Salmon Peoples», som ble holdt i Musqueam-folkets områder i Vancouver, Canada i 2022.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka
  • Festspillene i Nord-Norge inn i statsbudsjettet

    Festspillene i Nord-Norge kommer inn på statsbudsjettet.

    Det bekrefter kultur- og likestillingsminister Lubna Jaffery, under åpningen av festspillene i dag.

    – Når noen har bursdag, så bør man komme med en gave. I dag er festspillene en nestor. Ringvirkningene er så store at de ikke er målbare, sier ministeren.

    Festspillene har lenge jobbet for å komme inn på statsbudsjettet, fordi de får mer fleksibilitet enn ved finansiering fra Kulturrådet som de får i dag.

    Festspillene i Nord-Norge

    Festspillene i Nord-Norge tilbake på statsbudsjettet: – Veldig viktig signal

    Kultur- og likestillingsministeren kom med en svært etterlengtet bursdagsgave til 60-årsjubilanten i nord.