– Duodjegávpi lea dearvvaslaš

– Mis dat han lea hirbmat dat bargu. Jus dát bargu ii livčče, de in mun gal dalle dieđe livččiimet go dalle gal dán muttos, moai goit Márehiin, geat dal letne boarrásat. Dát lea mii doalaha munno dan muttos go letne, dadjala son, ja dalle gal goappašagat ribaheaba reaškkihit.

Árra geassi

– Naba dál dat geassi, lea árrat álgán; ovddeš áiggiid han láve dáppe dan muttos, go mii deike de boahtit, dán mánu álgobeivviid, dalle han lea vuos muohta ja dalle han lea ain áibba guovgat buot oppa guovlu. Muhto dál, dál dat lei dan muttos ruonas ja nu čáppat ja bohccuide nu buorre go ná lea. Oidnojit áiddo nu besset guohtut go lea rássi šaddan.

Arvvaša beaivvi

Lávvardaga, go govvideaddjiin galledeimme sin Honesvági, de lei arvves dálki ja mun dieđusge jerren mo dakkár dálkin manná gávpehommáin:

– Dieđusge mii eat beasa olggos eat maidege bidjat. Mii lávet nu heaŋgut daid duljiid diehko juohke sadjái, muhto dál dat gal ná; visot leat siste.

Arvvesdálkin ii jođe duodji nu bures, muitala Káre.

Ja turistabarggus de deaividitge iešguđege lágan olbmuiguin, maiddái dakkáriiguin geat eai

dieđe olus maid sii bohccos geavahit.

– Mun gal in diehtán, go lean vuosttas geardde dáppe, ahte visot dát gullet bohccui, dadjá šveicalaš Claudia Schneider, guovlladettiin dujiide maid searvvis leat duoljit maid. Son lohká iežas hirpmahuvvan.

Eanet turisttat

Ja amasgielagat dat han levvet deike, dušše geassebottus, badjel moadde čuohte duhát.

Honesvági turistainformašuvnna jođiheaddji, Lideke ten Hoopen, ii loga alddiset vuos galledeaddji loguid, muhto su árvvoštallan gal orru čájeheamen ahte lohku lea lassáneamen, eanet go diibmá.

– Mu mielas lea álgu hui buorre, ja dat soaitá leat juoidá lassáneapmi dán jagi. Nu ahte mus lea buorre dovdu, dadjá Hoopen.