Hopp til innhold

Dutki: – Bihtánsámegiela sáhttá ealáskahttit

Dál eai leat šat go sullii 40 - 50 olbmo geat hupmet bihtánsámegiela ja dušše moattis dáin ásset Norggas. Dattet ge jáhkket dutkiid leat vejolaš ealskahttit giela.

 Joshua Wilbur

Joshua Wilbur lea fargga logi jagi dutkan ja kárten bihtánsámegiela dili.

Foto: Privat

– Giellalávgumiid, ođđa oahpponeavvuid ja áŋgiris rávisolbmuid bokte lea vejolaš oažžut eanet olbmuid hupmagoahtit bihtánsámegiela Norggas ge, lohká dutki Joshua Wilbur.

Son lea 2008 rájes dutkan bihtánsámegiela. Wilbur ii loga leat álki áibbas dárkilis logu addit das man gallis dál máhttet giela, go muhtumat maid áddejit giela, vaikko eai arvva nu olu hupmat giela. Lea oalle čielggas goit ahte Norgga bealde lea giella measta jávkan eatnigiellan.

Ohppet julev ja lullisámiin

Stig Morten Kristensen har tro på at alle samiske språk i regionen blir en del av det nye språksente

Stig Morten Kristensen lea Bihtánsámi guovddáža, Duoddara Raffe, beaivválaš jođiheaddji.

Foto: Sander Andersen / NRK

Moadde jagi dassái leat maid gielladutkit einnostan ahte bihtánsámegiella oalát jávká.

Bihtánsámi guovddáža beaivválaš jođiheaddji, Stig Morten Kristensen, dattetge oaivvilda, nugo Wilbur, ahte giela ain lea vejolaš seailluhit.

– Mii geat bargat dáinna gielain beaivválaččat dovdat bihtánsámiin nana beroštumi juoga dahkat, vai giella ealáskivčče, lohká Kristensen.

Sii leat maid oahppan olu das movt julev ja lullisámit nannejit iežaset gielaid

– Earret eará leat sii oaidnán ahte lullisámegielat vánhemat, geat ieža leat rávisolmmožin oahppagoahtán giela, leat nákcen iežaset mánáide oahpahit lullisámegiela, čilge Wilbur.

Pitesamisk ordbok

Bihtánsámi ja Ruoŧa sátnegirji ilmmai diibmá. Dán lohket giellaáŋgirdeaddjit ávkkálaš giela seailluheamis, muhto ohcalit lasi oahpponeavvuid bihtánsámegillii.

Foto: Sander Andersen / NRK

Sávvet oahpponeavvuid

Ovdal juovllaid ilmmai bihtánsámi sátnegirji, mii lea dehálaš sidjiide geat dál livčče oahppamin giela.

Wilbur ja Kristensen sávvaba ahte eiseválddit ge vuoruhivčče bihtánsámi oahpponeavvuid ráhkadeami.

– Bihtánsámiin lea dáhttu ealáskahttit giela, ja dalle livčče vuogas jos juobe veahá oahpponeavvut ráhkaduvvojit bihtánsámegillii ge, lohká Kristensen.

Pitesamisk område - Kilde: A grammar of Pite Saami, Joshua Wilbur, 2014

Kárta mii čájeha bihtánsámi guovllu. (Kárta lea girjjis «A grammar of Pite Saami», Joshua Wilbur, 2014)

Foto: Simon Piera Paulsen / NRK

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohcit oahpaheaddjiohppui - eambbosat háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohčamušain.

    Dan čájehit «Samordna opptak» logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektediehta ja medisiidna leat ain dat bivnnumus oahput.

    Ohcit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohciidlohku oahpaheaddjiohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.