Hopp til innhold

- Máttasámi historjá endorii

Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) oaivvilda, ahte dálá čállon máttasámi historjjás leat olu boasttovuođat. Danne dat galggašii ođđasit čállot.

Kirsti Guvsam

Kirsti Guvsám (NSR) áiggošii ođasmahttit máttasámi historjjá.

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) oaivvilda ahte ođđa dutkan ja arkeologalaš gávdnosat čájehit, ahte fertešii ođđasit čállit máttasámi historjjá. Čájehuvvo ahte máttasámi ássan ja guovlluid geavaheapmi lea mealgat boarráset ja eambbo dábálaš go dan maid dáža dutkan dássážii lea navdán. Dás sáhttet leat váikkuhusat vuoigatvuođaid hálddašeapmái máttasámi guovlluin, maid dáid áiggiid leat digaštallamin.

Nu čállá NSR preassadieđáhusastis.

- Koloniijahearráid historjá

- Koloniijahearrát dat leat čállán sámi historjjá, eaige leat doarvái deattuhan sápmelaččaid iežaset áddejumiid ja čilgemušaid, cealká sámediggeáirras Kirsti Guvsám (NSR).

Boastto áddejumit máttasámi historjjá ja ássama birra leat garrasit čuohcan máttasápmelaččaide, erenoamážit boazodollui. Guvsám oaivvilda fertet ođđasit čállit historjjá hehttendihti dán boahttevaš hálddašeamis. Dál son ávžžuha dutkanásahusaid nugo Davvi-Trøndelaga Allaskuvlla, NTNU, Sámi Allaskuvlla ja Romssa Universitehta bargagoahtit dáinna. Maiddái Norgga Dutkanráđđi berre dán vuoruhit iežás sámi dutkamis.

- Dáruiduhttin

- Dát lea čielga ovdamearka das mo dáruiduhttin ja koloniserenáigi ain dálá áigge ge buktá váikkuhusaid. Dál mii fertet čalmmustuhttit dan duohta máttasámi historjjá, vai mis šattašii buoret diehtovuođđu go galggašeimmet árvvoštallat dálá vuoigatvuođaid ja hálddašeami, dadjá Guvsám.

Son oaivvilda ahte sihke dutkit ja sii geat barget hálddašanvuogádagas dál fertejit váldit vuhtii dáid ođđa dieđuid. Dárbbašuvvojit eanet dieđut sihke máttasámi servodagas ja máttasámi servodaga birra.

Ovdamearkan ođđa arkeologalaš gávdnosiidda lea 2006 rájes, go gávdne duhát jagi boares sámi ássanbáikki Aursjøen buohta Lesja lahkosis.

Korte nyheter

  • Gálja Nuorta-Finnmárkkus

    Nuorta-Finnmárkkus sáhttá boahtte ija šaddat issoras gálja, nu dieđiha meteorologalaš instituhta, twitteris.
    Veaigái váruhit báikkui sáhttit leat gálja, čođđolaga dihte.
    Ávžžuhit olbmuid vuodjit ja vázzit várrogasat.

    Utforkjøring ved Harrelv i Tana
    Foto: Eilif Aslaksen / NRK
  • Ohcan konsešuvnna girdišilljui

    Guovdageainnu suohkan lea ohcan áibmojohtolatbearráigeahčus konsešuvnna ásahit, jođihit ja geavahit girdišillju, mii lea birrasiid beannot kilomehtera olggobealde Guovdageainnu guovddáža. Dás čállá Altaposten.
    Mannan vahkkus sáddii áibmojohtolatbearráigeahčču ášši gulaskuddamii.
    Áibmojohtolatbearráigeahčču čállá ahte girdišillju lea jurddašuvvon leat doaimmas birra jándora ja birra jagi, muhto eanemus johtolat galggašii leat geaseáigge.

    Flystripa i Kautokeino kan bli vekket til livet igjen
    Foto: Kai Erik Bull / NRK
  • Hevder at samer var de første som etablerte seg i Karasjok

    To grupper har krevd eierrettighet til land og vann i Karasjok, etter at Finnmarkskommisjonen konkluderte med at Karasjok tilhører den lokale befolkningen. Det er ikke Finnmarkseiendommen enig i. Et av argumentene som er brukt, er at kvener, ikke samer, var de første som etablerte seg i tettstedet Karasjok.

    – Jeg tror det spørsmålet berører den enkelte sterkt. I Nesseby sier folk at dommen i seg selv er en ting, men at det ble argumentert i Høyesterett at vi ikke er nok samer, det blir aldri glemt, sier sametingspresident Silje Karine Muotka.

    Loga sámegillii.