Ikte almmuhuvvui raporta Norgga joatkkaskuvllaid dási birra ja Davvi-Norgga joatkkaskuvllat ožžo hui heajos bohtosiid.
Heajumus dássi
Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus ja Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas, goappešagat stáhta joatkaskuvllat, leat vuolemusas dien iskkadeamis. Buoremus árvosátni maid sáhtii oažžut iskkadeamis lei 6 ja heajumus lei 1. Guovdageainnu skuvla oažžu árvosáni 1 ja Kárášjohka ges 1,1. Riikkagaskamearri lea 3,1.
Iskkadeamis leat adnon dieđut ohppiid birra geat heite vuođđoskuvllas 2008-2009 ja geat nu gerge joatkkaskuvllas golbma dahje njeallje jagi maŋŋil. Iskkadeamis leat skuvllaid árvvoštallan čieža čuoggá mielde, earret eará movt lei ohppiid čađaheapmi, oassálastin ja árvosánit.
– Dilli buorránan maŋemus jagiid
Ellen Inga O. Hætta lea Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla rektor.
– Die lea hui duođalaš ášši, go lea nu ahte mađi davvelii boađát, dađi heajut bohtosat. Mii leat maŋemus jagiid bargan dainna ahte buoridit dili ja mun jáhkán ahte dat, iige dat gal leat dieđusge jeđđehus, addá buoret bohtosiid muhtin jagiid geahčen, lohká Hætta, gii áigu dál oahpaheddjiid čohkket vai besset vuđolaččat guorahallat iskkadeami bohtosiid ja movt dilli lea odne.
Oaivvilda fertet vuođđoskuvllas álgit
Hætta mielas ferte vel eanet bargat dieinna ovddasguvlui. Son čujuha dasa ahte máhttoministtar lea lohkan ahte jus oahppi rahčá fágalaččat, de ferte oažžut árrat veahki Hætta jáhkášii loktet sámi skuvlla boahtteáiggis, jus vuođđoskuvllas nagodit veahkehit ohppiid geat rahčet fágalaččat.
– In leat sivahallame vuođđoskuvlla, muhto go oahppis leat váttisvuođat fágalaččat, de ferte daid váldit álggu rájes.
Imaštallá go Finnmárku lea heajumus buot surggiin
Skuvllat Oslos ja Akershusas leat bajimusas dán joatkkaskuvlaiskkadeamis, ja skuvllat golmma davimus fylkkain leat heajumusat. Finnmárkkus leat buot heajumus skuvllat, iskkadeami mielkde. Hætta lohká oaidnit ahte visot statistihkain lea Finnmárku álo heajumus, ja dainna ferte su mielas dahkat juoidá.
– Lea buot surggiin servodagas, earret eará oaidnit dán dearvvašvuođasuorggis, ahte finnmárkulaččat leat eanet buohccit go earát. Die lea dakkár fenomena maid ferte duođas álgit váldit olles servodagas.
Imaštallá bohtosa
Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla ohppiidráđi jođiheaddji Ulrika Snowdon gal imaštallá dien bohtosa.
– Mun gal healkkehin go gullen dán, inge álggos oba jáhkkánge dieidda bohtosiidda, go mu mielas gal lea dát skuvla oalle buorre, dáppe leat oalle unnán oahppit mii dahká ahte oahpaheaddjit oidnet buorebut ovttaskas oahppi. Dát iskkadeamit leat dahkkon moadde jagi áigi, ja gulan ahte lea buorránan dan rájes, muhto in livčče goassege árvidan ahte skuvla lea nu heittot go iskkadeamis boahtá ovdan.
Ballá ahte nuorat eai oza skuvlii
Snowdon ballá ahte iskkadeapmi váikkuha skuvlii dakko bokte ahte nuorat eai hálit ohcat šat skuvlii.
– Ii olmmoš gal hálit dakkár skuvlii mas leat ná heajos bohtosat, lohká Snowdon ja mieđiha ahte ii livčče gal iešge ohcan dán skuvlii jus dalle go son ozai livčče almmuhuvvon dákkár bohtosat skuvlla birra.