Hopp til innhold

Sámi joatkkaskuvllain heajumus dássi: – Duođalaš ášši

Mađi davvelii boađát Norggas, dađi heajut bohtosat leat joatkkaskuvlla dási ektui.

Sámi joatkkaskuvllat

Sámi joatkkaskuvllat Guovdageainnus ja Kárášjogas

Foto: Govvamontáša/NRK

Ikte almmuhuvvui raporta Norgga joatkkaskuvllaid dási birra ja Davvi-Norgga joatkkaskuvllat ožžo hui heajos bohtosiid.

Heajumus dássi

Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus ja Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas, goappešagat stáhta joatkaskuvllat, leat vuolemusas dien iskkadeamis. Buoremus árvosátni maid sáhtii oažžut iskkadeamis lei 6 ja heajumus lei 1. Guovdageainnu skuvla oažžu árvosáni 1 ja Kárášjohka ges 1,1. Riikkagaskamearri lea 3,1.

Iskkadeamis leat adnon dieđut ohppiid birra geat heite vuođđoskuvllas 2008-2009 ja geat nu gerge joatkkaskuvllas golbma dahje njeallje jagi maŋŋil. Iskkadeamis leat skuvllaid árvvoštallan čieža čuoggá mielde, earret eará movt lei ohppiid čađaheapmi, oassálastin ja árvosánit.

Ellen Inga O. Hætta

Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla rektor Ellen Inga O. Hætta

Foto: Ewa-Mari Hedman / NRK

– Dilli buorránan maŋemus jagiid

Ellen Inga O. Hætta lea Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla rektor.

– Die lea hui duođalaš ášši, go lea nu ahte mađi davvelii boađát, dađi heajut bohtosat. Mii leat maŋemus jagiid bargan dainna ahte buoridit dili ja mun jáhkán ahte dat, iige dat gal leat dieđusge jeđđehus, addá buoret bohtosiid muhtin jagiid geahčen, lohká Hætta, gii áigu dál oahpaheddjiid čohkket vai besset vuđolaččat guorahallat iskkadeami bohtosiid ja movt dilli lea odne.

Oaivvilda fertet vuođđoskuvllas álgit

Hætta mielas ferte vel eanet bargat dieinna ovddasguvlui. Son čujuha dasa ahte máhttoministtar lea lohkan ahte jus oahppi rahčá fágalaččat, de ferte oažžut árrat veahki Hætta jáhkášii loktet sámi skuvlla boahtteáiggis, jus vuođđoskuvllas nagodit veahkehit ohppiid geat rahčet fágalaččat.

– In leat sivahallame vuođđoskuvlla, muhto go oahppis leat váttisvuođat fágalaččat, de ferte daid váldit álggu rájes.

Imaštallá go Finnmárku lea heajumus buot surggiin

Skuvllat Oslos ja Akershusas leat bajimusas dán joatkkaskuvlaiskkadeamis, ja skuvllat golmma davimus fylkkain leat heajumusat. Finnmárkkus leat buot heajumus skuvllat, iskkadeami mielkde. Hætta lohká oaidnit ahte visot statistihkain lea Finnmárku álo heajumus, ja dainna ferte su mielas dahkat juoidá.

– Lea buot surggiin servodagas, earret eará oaidnit dán dearvvašvuođasuorggis, ahte finnmárkulaččat leat eanet buohccit go earát. Die lea dakkár fenomena maid ferte duođas álgit váldit olles servodagas.

Ulrika Snowdon

Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla ohppiidráđi jođiheaddji Ulrika Snowdon

Foto: Malene Larsen Gaino / NRK

Imaštallá bohtosa

Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla ohppiidráđi jođiheaddji Ulrika Snowdon gal imaštallá dien bohtosa.

– Mun gal healkkehin go gullen dán, inge álggos oba jáhkkánge dieidda bohtosiidda, go mu mielas gal lea dát skuvla oalle buorre, dáppe leat oalle unnán oahppit mii dahká ahte oahpaheaddjit oidnet buorebut ovttaskas oahppi. Dát iskkadeamit leat dahkkon moadde jagi áigi, ja gulan ahte lea buorránan dan rájes, muhto in livčče goassege árvidan ahte skuvla lea nu heittot go iskkadeamis boahtá ovdan.

Ballá ahte nuorat eai oza skuvlii

Snowdon ballá ahte iskkadeapmi váikkuha skuvlii dakko bokte ahte nuorat eai hálit ohcat šat skuvlii.

– Ii olmmoš gal hálit dakkár skuvlii mas leat ná heajos bohtosat, lohká Snowdon ja mieđiha ahte ii livčče gal iešge ohcan dán skuvlii jus dalle go son ozai livčče almmuhuvvon dákkár bohtosat skuvlla birra.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK