Hopp til innhold

Murmánskkas nannemin sámiid ovttasbarggu

Sámi parlamentáralaš ráđđi lea Murmánskkas Ruoššas gulahallamin Ruošša beale sámiiguin. Mihttun livččii nannet sámiid ovttasbarggu rastá riikkarájáid.

Aili Keskitalo, Ingrid Inga ja Tiina Sanila Aikio

Davviriikkaid sámedikkit Murmánskkas. Gurut ravddas: Aili Keskitalo, Ingrid Inga ja Tiina Sanila- Aikio.

Foto: Berit Solveig Gaup / NRK

Norgga, Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiid ovddasteaddjit leat dál čoahkkanan Murmánskii, gos ságastit Ruošša beale sámi ovddasteddjiiguin movt buoremusat sáhttá ovttasbargat riikkarájiid badjel.

Olu jagiid lea ságastallojuvvon ahte ásahit sierra sámedikki maiddái Ruššii.

Váttisvuođat Ruošša eiseválddiiguin, ja ahte dál gávdnojit nu olu iešguđetlágan sámi organisašuvnnat Ruoššas, dagaha váttisvuođaid.

– Ii ábut vuordit buoret dili

Norgga Sámedikki presideanta, Aili Keskitalo, ii loga sámiid sáhttit vuordit buorideames ovttasbarggu Ruošša beale sámiin dassái go Ruššii ásahuvvo sámiide parlameanta.

– Ruoššas lea eará lágan demokratiija go davviriikkain, mii diehtit ahte dáppe ii leat seamma sátnefriddjavuohta, ii leat dat seamma organisašuvdnafriddjavuohta ja dat dieđusge váikkuha sámi álbmogii Ruoššas, dilli lea nu movt dat lea, ja mon jáhkán ahte mii eat sáhte vuordit dassážii go dilli buorrána, mii fertet bargat daid eavttuid mielde mat dál leat, lohká Keskitalo.

Murmánskka čoahkkimis leat davviriikkaid ovddasteaddjit beassan gullat sierranas organisašuvnnaid birra, maid bokte Ruošša beale sámit ieža oaivvildit ahte sii dálá dilis sáhtašedje buoret bargat ovttas sámiin Ruoŧas, Suomas ja Norggas.

Sámedikkit deaivvadeamen ruošša beale sámiin Murmánskkas.

Sámedikkit deaivvadeamen ruošša beale sámiin Murmánskkas.

Foto: Berit Solveig Gaup / NRK

– Davviriikkain ge erohusat

Vaikko davviriikkaid sámedikkit barget ovttas nugo Sámi parlamentáralaš ráđi bokte, de vuhttet sii ge ahte davviriikkain ge leat erohusat, lohká Ruoŧa sámedikki lahtu Ingrid Inga.

– Jos mii geahččat dán golbma sámedikki Norggas, Ruoŧas ja Suomas de ii han mis ge leat seamma struktuvra, mis han ii leat seamma vuođđu ge, diehttelasat gávdnojit áššit mat leat seammalágan, muhto dán ge lea mu mielas dehálaš atnit muittus ja nu dohkkehit dan struktuvrra mii gávdno dál Ruoššas, lohká Inga.

– Ruošša sámiid duohken

Sámedikkiid ovddasteaddjit deattuhit maid ahte lea dehálaš ahte Ruošša beale sámit ieža leat láidesteaddjn sierra sámi parlameantta ásaheames Ruššii.

– Dat ferte boahtit Ruošša beale sámiin dat hállu ahte ásahit sámedikki dahje sullasaš orgána, dat lea buot deháleammus go mii hállat sámedikki dahje sullasaš orgána ásaheame Ruošša beallai, lohká Suoma Sámedikki presideanta Tiina Sanila-Aikio.

Otne lei ge Sámi parlamentáralaš ráđđi bovden ságastallančoahkkimii Murmánskii, Ruoššas.

NRK Sápmi bovdii Norgga sámediggepresideantta, Aili Keskitalo, Suoma sámediggepresideantta, Tiina Sanila-Aikio, ja Ruoŧa sámedikkeláhtu Ingrid Inga digaštallamii.

  • Gula ságastallama Sáhkaváibmosis:

Ruššii maid sámediggi

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK