Hopp til innhold

– Bures boahtin Sámediggái

Dan deattuha sámediggepresideanta, Ali Keskitalo, go gullá norgga eiseválddiid viggamin garvit deaivvadeamis Tibeta vuoiŋŋalaš jođiheaddjiin, Dalai Lamain.

Tibets åndelige leder, Dalai Lama.
Foto: Torsten BLACKWOOD / Scanpix/AFP

Norga geigii Dalai Lama 1989:s Nobelráfi bálkkašumi ráfáláš rahčamušaid geažil ja lea gutnálaččat dan rájes váldon vuostá, maiddái eiseválddiid bealis. Muhto dál orrot áigumin norgga njunuš eiseválddit, Kiinná oktavuođa geažil, eará

Børge Brende
Foto: Larsen, Håkon Mosvold / NTB scanpix

láhkai fertet meannudit Dalai Lama galledemiin, ja eaige searvat suinna deaivvadit.

Norgga olgoriikkaministtar, Børge Brende, logai ievttá Stuorradigge gažadanbottus:

– Mii fertet diehtit ahte jus fal norgga eiseválddit deaivvadežžet Dalai Lamain, de dagaha dat váddásabbon normaliserehit oktavuođa Kiinnáin. Dan mii fertet rahpasit ja vuoiggalaččat dovddastit.

Aili Keskitalo
Foto: Sander Andersen

Unohis dovdu

– Mun gal anán hui árvvus dan go Norga lea ožžon dan gudni ahte juohkit Nobelráfi bálkkašumi, ja dat lea dieđusge dan dihtii go Norga lea alo deattuhan olmmošvuoigatvuođaid dehálašvuođa ja dan dihte mun dovddan stuorra unohisvuođa go orru dainna lágiin ahte Dalai Lama ii leat bures boahtin deike min servvodahkii, dadjá Keskitalo.

Ekonomiija dehálat

Dat ii berrešii lea nu, ja mu mielas leat dat árvvut, nugo olmmošvuoigatvuođat, dat berrešedje leat dehálabbot midjiide go ekonomalaš ovdáneapmi.

Manne bat don dan logat?

Mun dan dajan dan dihte go olmmošvuoigatvuođat ja friddjavuohta ja demokratiija, dat eai boađe nuvttá.

Dain lea maid muhtunlágan haddi ja dat lea haddi maid mii leat máksán min servvodagas ja maid mii áinnas berrešeimmet oktii vel máksit go dat leat dan mađe dehálaččat ja divrasat midjiide.

Eai leat mearridan

– Presideanta, mun lean vuosttasin dovddastit ahte dán váttis áššin mas leat vuosteákkat ja daid mii fertet maid váldit vuhtii.
Mihttun galggašii leat ahte mii Norggas nagodivččiimet normaliseret oktavuođa Kiinnáin. Dál lea heittot oktavuohta, dadjat jo áibbas oktavuođa haga. Politihkalaš oktavuohta Norgga ja Kiinná gaskka ii leamaš 2010 rájes.


Mii eat leat vel mearridan galget go norgga eiseválddiid áirasat deaivvadit Dalai Lamain,


Min áigumuš lea dál buoridit Kiinná oktavuođa ja stuorradiggeáirras galggašii leat vávján ahte in leat oppanassiige vuos namahan daid ekonomalaš beroštumiid, muhto in čiegat ahte gávpešiehtadusas, friddjagávpešiehtadusas, mainna ovddit Ráđđehus lei bargagoahtán, ii boahtán mihkkege maŋŋá 2010 dáhpáhusa, logai Børge Brende.
.

Alo bures boahtin

– Dalai Lamai lei hui váimmolaš bures boahtin Sápmái dalle go vuosttas gearddi finai Sámedikkis, ja mii gal su olles váimmuin válddášeimmet vuostá Sámediggái fas, deattuha Keskitalo.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK