Hopp til innhold

Buoremusat eai searvva dán gease

Sámi almmáiolbmujoavkku buoremus čiekčit eai sáhte searvat dán gease Viva World Cup čiekčamiidda Jielleváris.

Viva World Cup vuoitu
Foto: Åse Pulk / NRK/Åse Pulk

Dan golbma alimus divišuvnnas Norggas leat ráidočiekčamat dien áigodagas go Viva World Cup manná, nu eai beasa dat buot buoremusat searvat.

Gula: Eai searvva čiekčamiidda

Lei hálidit čiekčat

Jonas Johansen válddi 2006:s Viva World Cup vuoittu sámi almmáiolbmujoavkkun, muhto dán gease ii sáhtte son ge searvat čiekčamiidda.

Jonas Johansen
Foto: Åse Pulk / NRK/Åse Pulk

– Dalle leat ráidočiekčamat nu ahte suinne ii leat gal vejolaš čiekčat vaikko livčči hálidit, čilge Jonas Johansen.

Jonas Johansenis lea elitečiekčanhárjehallan, son čievččai diibmá 1. divišuvnna joavkkus Haugesunddas, ja lea seamma dásis Kongsvingeris dán jagi.

– Mis lei buorre joavku 2006 čiekčamiin, muhto eatnašat geat dalle ledje mielde, eai beasa ráidočiekčamiid geažil mielde dán jagi, jáhkká Johansen.

Sámis elitečiekčit

Njealjjis geat čikčet eliteserienis Norggas, vuite Sámejoavkkun golli Viva World Cup:s. Bodø/Glimt Trond Olsen ja Olav Råstad, TIL čiekči Tom Høgli ja Strømsgodset Steffen Nystrøm. Muđui Kongsvingera Jonas Johansen ja 1. divišuvnnajoavkku Álttá, mas leat maŋga sápmelačča joavkkus. Dasa lassin leat maiddái Norgga nuppidivišuvnnas čiekčamat, nu go earret eará TUIL joavkkus gos leat sámi almmáiolbmujoavkku čiekčit.

– In leat dušše mun gii šallošan go eat beasa čiekčat, lean Trond Olsenin hállan ja son lea seamma oaivilis, lohká Jonas Johansen.

Kongsvinger čiekči Jonas Johansen lei ovdal hálidit Viva World Cupa dakkár áigái go Norggas eai leat čiekčamat, muhto nu ii oačču.

Suoidnemánus Jielleváris

Sámi spábbačiekčanlihttu várrepresideantta Håkan Kuorak šalloša go sáhttá šaddar nu ahte dat buot buoremus čiekčit eai sáhte čiekčat Viva World Cup:a.

– Leat geahččalan heivehit čiekčamiid, muhto eat diehttán ahte Norgga ráidočiekčamiin ii leat boddu, nu go eará guovlluin EM-čiekčamiid oktavuođas, lohká Kuorak.

– Eat diehttán ráidočiekčamiid birra

Kurdistan buorre joavku

Spábbačiekčanlihttu N.F.-Board dat lágida Viva World Cupa masa Sápmi, Padania, Kurdistan, Syria ja Provence leat almmáiolmujoavkkuid dieđihan ja nissonjoavkkut leat Sápmi ja Kurdistan, čiekčamiin mat álget suoidnemánu čihččet beaivve.

– Kurdistan lea buorre joavku go leat bures birgen čiekčamiin Asias, lohká Håkan Kuorak, gii jáhkká allas dási dán gease čiekčamiin.

Jonas Johansen lohká ollu buriid joavkkuid dán gease, ii ge nu go 2006 doaluin Oksitanias.

– Danin lea šallošahti, go dat buoremusat eai čievčča dán gease, lohká Johansen.

Jáhkká lihkká buorre joavkku

Sámi spábbačiekčanlihttu várrepresideantta Håkan Kuorak ii jáhke gal nu ahte Sámi almmáiolbmuid- ja nissonjoavkkus ii šatta buorre joavku dán gease, vaikko dat buot buoremus čiekčit fertejit ráidočiekčamiid vuoruhit.

– Mii gal galgat nu bures go vejolaš gávdnat daid buoremus čiekčiid geat sáhttet searvat, loahpaha Kuorak.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK