Hopp til innhold

Vijmak bájkenamá ietjasa giellaj

Badjelasj 500 bájkenamá lij tjoakkedum Bidumsáme guovlon Vuona bielen. Bierjjedaga oattjoj álmmuk oasev dát geldulasj prosjevtas válldet.

Bidumsáme bájkenamá tjalmostahteduvvi aj dájddakárta baktu majt Hans Ragnar Mathisen la dahkam.

Bidumsáme bájkenamá tjalmostahteduvvi aj dájddakárta baktu majt Hans Ragnar Mathisen la dahkam.

Foto: Idar Kintel / NRK

Prosjækta bidumsáme bájkenamáj birra almoduváj bierjjedagá gå vuosádus Bájddárin rabáduváj. Vuosádus mij ij dåssju namájt åvddånbuktá, valla aj mij vuoset dájddakártav bidumsáme bájkenamáj.

Ja nav la de vejulasj lagábuv oahpásmuvvat daj bájkenamáj, ja dájna prosjevtajn.

Riek ávon

Bjørn Ove Berntsen la prosjevtav álgo rájes tjuovvum, ja sån la riek ávon gå dal vijmak dåhkki namájt bidumsámegiellaj kártan vuojnnet.

– Geldulasj la de gæhttjat ja diehtet sáme bájkenamá li dánna Bájddárin. Dási lav mån ávvudallam ja vuorddám.

Bjørn-Ove Berntsen la riek mihá gå dal bidumsáme bájkenamá kártan vuojnnu.

Bjørn-Ove Berntsen la riek mihá gå dal bidumsáme bájkenamá kártan vuojnnu

Foto: Idar Kintel / NRK

Bjørn-Ove Berntsen gæhttjá dajddakártav gånnå bidumsáme bajkkenammaprosjækta l vuodon. Berntsen la dudálasj gå vijmak dahkkár kártta l almoduvvam, ja sån dal diedon kártav galggá adnuj válldet.

– Vuojnáv moadda fijnna gåvå kártan, ja de la aj hávsske namá lij bidumsámegiellaj. Ja duodden lij aj moadda symbåvlå ja gåvå.

Ávkke giela hárráj

Bidumsábmelasj Svieriga bieles Elsy Rankvist vuojnná ávkev dájna prosjevtajn, sierraláhkáj gå dat guosská gielav mij la vargga gáhtomin.

Elsy Rankvist, bidumsábmelasj Svieriga bieles, vuojná ávkev dájna prosjevtajn giela hárráj aj.

Elsy Rankvist, bidumsábmelasj Svieriga bieles, vuojná ávkev dájna prosjevtajn giela hárráj aj.

Foto: Idar Kintel / NRK

– Iv la mån gæhttjam gájka bágojt, valla dav majt lav vuojnnám la riek buorak. Ja aj dan diehti gå bidumsáme giella galggá gullut, ja aj vuojnnusij boahtet.

Gehtja aj: –Pitesamisk dør ut om ti år hvis vi ikke gjør noe nå

Moadda tjuohte namá

Da la julevsáme guovdásj Árran mij la dáv prosjevtav jådedam, ja prosjæktajådediddje Line Merethe Skarvik la dájna juo niellja jage barggam. Vuostasj jage mannin åtsåtjit ja registrerit bidumsáme bájkenamájt.

Line Merethe Skarvik subtsas prosjevta birra.

Line Merethe Skarvik subtsas prosjevta birra majt Árran la tjadádam.

Foto: Idar Kintel / NRK

– Dajna lip de badjelasj 200 namá gávnnam. Maŋemus oasse dássta la gávnnat vuogev gåktu dájt namájt tjalmostit ja vuojnnusij biedjat. Ja dajna l dát vuosádus mij uddni rabáduváj buorre vuohke.

Dát prosjevtas tjuovvu de vuosádus, dájddakartta mij la Hans Ragnar Mathisenis dagádum, ja duodden aj girjje mij de gæssáj almoduvvá. Girjen li tjállusa ma li tjanádum bájkenamájda bidumsáme guovlon.

Tjoahkkáj lij dajna sulle 500 bidumsáme bájkenamá registreridum, ja maññenagi dal dá namá almmulasj kártajda båhti.

Korte nyheter

  • Holmberg nammaduvvon dáidaga gudnedoaktárin

    Ohcejohkalaš dáiddár Niillas Holmberg (33) lea nammaduvvon Lappi universitehta dáidaga gudnedoaktárin, čállá Yle Sápmi.

    Gudnedoaktárin viháheapmi lea alimus fuomášupmi, maid universitehta sáhttá olbmui addit.

    Lappi universitehta háliida dainna čalmmustahttit olbmuid, geat leat leamaš mielde ovddideamen universitehta dutkan- ja oahpahusdoaimma, bargguineaset ovddidan riikkaidgaskasaš ovttasbarggu dahje dahkan dovddusin lappilaš kultur- dahje ealáhussuorggi.

    – Ii dákkárii olmmoš leat goassige ráhkkanan dahje vuordde dakkáriid. Illu ja gudni. Ii dás eará sáhte lohkat, illusa Holmberg.

    Niillas Holmberg
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Gonagas biddjui buohccivissui Malaysias

    Gonagas Harald (87) lea buohccán luomus Malaysias ja lea doppe biddjon buohccivissui, čállá gonagasviessu preassadieđáhusas.

    Sus lea infekšuvdna, muhto oažžu buori divššu sihke malaysialaš ja norgga dearvvasvuođabargiin.

    Gonagas lea priváhta máŧkis Malaysias.

    Su almmolaš kalenddara mielde su boahtte bargobeaivi lea njukčamánu gávccát beaivve. Dalle galggašii jođihit stáhtaráđi šloahtas.

  • Boazodoallofierpmádat elfápmoloktema vuostá

    Finnmárkku ja Davve-Romssa boazodoallit leat ásahan boazodoallofierpmádaga elfápmoloktema vuostá.

    – Dát lea fierpmádat daidda geat šaddet gillát ređđehusa elfápmo- ja industriijaloktema geažil, čuvge Per John Anti. Son lea okta dain gii lea fierpmádaga duogábealde.

    Borgemánu 8. beaivve jagis 2023 almmuhii ráđđehus áigomušaid lasihit elfápmo- ja industriijadoaimmaid Finnmárkkus. Muolkkuid elektrifiserema oktavuođas dárbbašuvvo eambbo elrávdnji guovllus.

    Samepolitihkkáriid bealis ledje garra reakšuvnnat áigomušaide. – Suorggahahtti, dajai sámediggeráđđelahttu Maja Kristine Jåma.

    – Dál leat 24 bieggaindustriijaprošeavtta boazodoalloguovlluin, maid mii dovdat. Šaddá roassun boazodollui jus oktage dáin čađahuvvo, váruha Anti.

    Duorastaga ja bearjadaga lágida Sámediggi boazodoalloseminára Álttás. Fáddán lea sisabahkkemat boazodoalloeatnamiin, ja mo dáid eastadit vai buoremusat gáhttešii boazoguohtumiid.

    Les på norsk

    Per John Anti
    Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK