Jurddaš mat ahte jahki lea 1975. Eanaš dáluin Norggas leat boares čáhppes-vilges-TV:t aiddobáliid bálkestuvvon olggos. Ođđa ivdne-TV lea boahtán sadjái.
TV:s lea dušše okta kanála, namalassii NRK. Doppe čájehuvvo Ánte TV-ráidu.
– Dat dušše gárttai ná. Moadde ášši dáhpáhuvve soaittáhagas. Danne gárten čállit giehtačállosa dán TV-ráidui, čilge girječálli Tor Edvin Dahl (77) NRK Sápmái.
Ánte-ráidu šattai dáiddalaš menestussan ja vuvdui 23 riikii. Brihttalaš BBC lei okta dain TV-kanálain, mat čájehedje ráiddu.
Buvttadeaddji fitnodat Centralfilm AS almmatge ii lihkostuvvan ekonomalaččat.
BADJEOLBMOT: Nils Utsi -rohkki neavttašii áhči ja Sverre Porsanger lei sámegánda Ánte. – Ánte nama válljejin go mu románaid váldoolbmuid namma dan áigge lei Anders, čilge Dahl.
Foto: SCANPIXSoaittáhagas
Vuosttaš dáhpáhus lei, ahte nuorra Dahl barggai oahpaheaddjin Bissojogas Finnmárkkus jagiin 1962-63.
– Doppe oahpásmuvven sihke sápmelaččaiguin, kvenaiguin ja dážaiguin. Sii muitaledje munnje iežaset árgabeaivvis ja makkár hástalusat sis ledje, čilge Dahl.
GUDNEBÁLKKAŠUPMI: Jagis 2018 vuittii Tor Edvin Dahl «Rivertonklubbens ærespris». Dát juhkko girječállái gii lea dahkan erenoamáš barggu dárogiel krimgirjjálašvuhtii ávkin.
Foto: Vidar Ruud / NTBNubbi dáhpáhus lei, ahte Dahl fidnii barggu Gyldendal lágádusas girječállin.
– Dan áigge lei dábálaš čállit raportagirjjiid. Lágádusas jerre gillešingo čállit dakkára sápmelaččaid birra. Dalle dollejin Finnmárkui ja johten Deanuleagis, muitala Dahl.
Boahtun dás lei raportagirji «Samene i dag – og i morgen» (1970).
Goalmmát dáhpáhus lei, ahte Centralfilm AS válde suinna oktavuođa. Sii jerre gilliigo čállit TV-ráidui giehtačállosa sápmelaččaid birra.
– Mun in lean dákkára ovdal čállán, muhto ledjen nuorra ja roahkkat. Dalle mun čállen giehtačállosa TV-ráidui.
– Hirbmat buorre muitalus
Internationála sámi filbmainstituhta (ISFI) direktevra, Anne Lajla Utsi, lohká ahte Ánte-ráidu lea hirbmat buorre ja mearkkaša olu.
BUORRE TV-RÁIDU: Anne Lajla Utsi, Internationála sámi filbmainstituhta direktevra.
Foto: Tanja Norbye/NRK– Ánte-filbma lea vuosttaš TV-ráidu, mii govvida sámi máilmmi ja sámi eallima. Dát muitaluvvo hui vuohkkasit ja ráiddus lea stuorra mearkkašupmi dan govvii, mii olgomáilmmis lea sápmelaččaide, oaivvilda Utsi.
Utsi mielas Tor Edvin čájeha stuorra áddejumi dalá áigge sámi dillái muitalusainis.
– Ráidu orru huksejuvvon dan duohtavuhtii mii dan áigge Sámis lei, dadjá Utsi.
Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa ja soabadan- ja seanadankommišuvnna guorahalli, Torkel Rasmussen, lohká TV-ráiddu «cahkkeheaddjin» sámi lihkadussii.
«CAHKKEHEADDJI»: Guorahalli Torkel Rasmussen.
Foto: Sannhetskommisjonen– Eambbosat morránedje ja bargagohte sámi vuoigatvuođaiguin dán ráiddu geažil. Moadde jagi maŋŋá ollugat čohkkejedje searaideaset (mobiliserejedje) vuostálastit Álttá-eanu báddadeami, čilge Rasmussen.
ISFI lea dán áigái ovttasráđiid NRK:in bargamin ođđa TV-ráidduin man vuođđun lea sápmelaččaid eallin. Son ii hálit maidige dadjat dán muitalusa sisdoalu hárrái.
– Dan beassabehtet diehtit go dat áigi boahtá, lohká Utsi.
– Váruhit ahte oahppit eai sámás
Tor Edvin Dahl lea bajásšaddan hellodatustit-birrasis. Dán birrasa son ieš gohčoda «hui gáržžes» birasin.
– Háliidin eret dán birrasis. Nu guhkás go vejolaš. Guhkkeliidda go Finnmárkui ii lean vejolaš beassat dien áigge. Ledjen hirbmat ilus go fidnejin oahpaheaddjebarggu Bissojogas. Dalle ledjen guhkkin guhkkin eret birrasis masa in liikon, dovddaha Dahl.
BISSOJOGA SKUVLA: Dákkár lea Bissojoga skuvla dán áigái.
Foto: Jan Harald TomassenSeammás oaivvilda girječálli, ahte su bajásšaddan lea leamaš stuorra ávkin go galggai áddet sámi álbmoga dili.
– Hellodatustibat ellet unnitlohkobirrasis. Danne lei várra munnje maid álkit áddet Finnmárkku eanetlohkoálbmoga ja sámi unnitlohkoálbmoga gaskavuođaid, navdá Dahl.
Son fidnii barggu Bissojoga internáhtaskuvlii. Dahl muitá skuvllas dalle ávžžuhedje su váruhit, ahte mánát eai sámástan dahje hállan kvenagiela friijaminuvttain.
– Mun gal in jietnadan maidige das jus gullen mánáid hállamin eatnigielaset. Dasa in gillen iežan seaguhit, deattuha Dahl.
Siskkáldas konflivttat
Tor Edvin Dahl lohká iežas beassan hui lahka sámi birrasiid go orui Bissojogas ja dalle go jođii Deanuleagis.
Dalle vásihii, ahte sámi servodagas smávvát álge siskkáldas konflivttat.
MUITALII VÁSÁHUSAIDIS: Oahpaheaddji ja politihkkár Per Fokstad.
Foto: Tor-Emil Schanche / NRK– Máŋggas ledje morihišgoahtán. Sii hálle sámi vuoigatvuođain. Nuppit gis oaivvildedje, ahte dáid birra ii galggaše hállat. Dalle han sii šaddet dego Mátta-Afrihká olbmot, muitá Dahl.
Konflivttat ledje sámiid ja eará sámiid gaskkas, sámiid ja kvenaid gaskkas, dáid álbmogiid ja dážaid gaskkas.
«Samene i dag – og i morgen» girjji barggadettiin Dahl deaivvadii earret eará oahpaheaddjiin ja Bargiidbellodaga politihkkáriin Per Fokstad.
MUITALII VÁSÁHUSAIDIS: Giellaolmmoš ja sámeáššiid ráđđeaddi Hans J. Henriksen.
Girjjis Fokstad dadjá, ahte ollugat badjelgehčče su sápmelažžan, áddestalle su dahje hálle sutnje dego livččii mánáš.
– Seammá muitalii giellaolmmoš ja ráđđehusa sámeáššiid ráđđeaddi Hans J. Henriksen. Dán lei munnje álki áddet. Mun han maid vásihin sullii seammá go olbmot gulle, ahte gulan hellodatustibiidda, dadjá Tor Edvin Dahl.
Girječálli lohká ollugiid navdit sápmelaččaid duotnan ja juoga mii ii doaimma.
– Dávjá heahpanattan dan vuogi dihtii mo mu iežan álbmot láhtte sápmelaččaid vuostá. Sámi ásahusaid ásaheapmi lea lihkus lokten sámiid iešdovddu, loahpaha Dahl.
Dás sáhtát geahččat Ánte-ráiddu.
