Hopp til innhold

Háliidit jávkadit sex-heahpatvuođa bálkkašumiin

Dál lea almmuhuvvon geat sáhttet vuoitit Skamløs-bálkkašumi. Bonju sápmelaččaid searvi lea okta evttohasain.

– Dát addá buori dovddu juste dál. Lea stuorra gudni beassat evttohassan, vuittežat go vai eat.

Dan dadjá Elisabeth Stubberud, gii lea Garmeres organisašuvnna jođiheaddji.

Elisabeth Stubberud.

Elisabeth lea NTNU dutki, ja lea dutkan earet eará sámi LHBTI-olbmoid eallindili.

Foto: Privat

Son muitala ahte eai lean vuordán evttohuvvot bálkkašupmái, muhto ahte sidjiide lea dát illusáhkan áiggis mas eai leat nu galle illusága.

Hávskes bargu - issoras bargu

Sex og samfunn jođiheaddji Maria Røsok, lohká iežas ilus go beassá bálkkašumi juohkit. Sex og samfunn lea guovddáš Norggas mii bargá seksuálalaš dearvvašvuođain ja dan vuoigatvuođaiguin.

– Mii bargat olu lossa áššiiguin ja fáttáiguin. Dat beaivi go beassá dán bálkkašumi juohkit, lea somás bargobeaivi.

Juohke jagi leat sullii 30.000 nuora geat váldet oktavuođa dáinna guovddážiin.

Doppe leat sii oaidnán ahte heahpatvuohta sexa oktavuođas lea juoga mii lea hui dábálaš, son muitala.

Maria Røsok.

Hirpmástuhtti ollu nuorat dovdet heahpatvuođa sierra áššiid ektui. Dan áigut eastadit, muitala Røsok.

Foto: Sex og Samfunn

– Mii álggaheimmet Skamløs-bálkkašumi 2016:s. Ulbmil livččii jávkadit dahje unnidit dán heahpatvuođa.

Almmolašvuohta mearrida

Lea jury mii lea válljen logi olbmo ja joavkku evttohassan. Maŋŋil leat sii dan golbmasa geat de gilvalit oažžut Skamløs-bálkkašumi.

– Dat logis leat gutnálaš vuoitit, muhto mii válljiimet dan golbmasa geat dáidet liige doarjaga dárbbašit juste dál.

Jienas dás (olgguldas liŋka).

Juste rivttes áigái

Garmeres jođiheaddji Elisabeth Stubberud lea, nu go eará LHBT-olbmot ge, dovdan sevdnjes dovdduid maŋŋel Oslo-báhčimiid.

– Diet dáhpáhus Oslos lea duođaštan man rašes dilis mii leat. Skamløs-nammadeapmi bođii juste rivttes áigái, go mii dárbbašit doarjaga dál, dadjá son.

Elisabeth Stubberud.
Foto: Privat

– Min miellahtuin dáidet dál liige sevdnjes dovddut ja losses beaivvit. Ávžžuhan buot min lihtolaččaid ja verddiid dál liige čájehit beroštumi nubbi nubbái.

Skamløs-bálkkašumi 2022 evttohasat

Korte nyheter

  • Kom på 65. plass i EM i turn

    Peder Funderud Skogvang kom på 65. plass i årets turn-EM i Rimini i Italia.

    Det skriver Norges Gymnastikk- og Turnforbund på sine egne nettsider.

    Peder hadde noen feil som gjør at han ikke kjører sin beste mangekamp i dette EM, skriver forbundet. 24.-28. april arrangeres EM i turn for menn, junior og senior.

  • Bođii 65:in turn EM:as

    Peder Funderud Skogvang bođii 65:in dán jagi turn Eurohpá-meašttirgilvvuin Riminis Itálias.

    Dan čállet Gym og turnforening iežaset neahttasiidduin.

    Pederis ledje moadde boasttuvuođa, mat dagahedje ahte ii šaddan dat buoremus gilvu dán vuoro. Almmáiolbmuid gilvvut leat miessemánu 24. beaivvi rájes gitta 28. beaivái.

  • Háliidit priváhta dearvvašvuođafálaldaga Áltái

    Álttá Bargiidbellodat, Guovddášbellodat ja Gurutbellodat lea bargagoahtán oččodit priváhta dearvvašvuođafálaldaga, Aleris bokte.

    Dát ii soabat ráđđehusa strategiijain. Ráđđehus áiggošii uhcit priváhta dearvvašvuođabálvalusaid.

    – Buot buoremus livčče dieđusge jos mis livčče almmolaš dearvvašvuođafálaldat mii nagoda buohkaid dikšut, muhto nu ii leat. Álbmoga bálvalusat leat buot deháleamos, ja mun sávan dat duohtandahkko, dadjá Álttá Bargiidbellodaga Ole Steinar Østlyngen, ja čujuha priváhta dearvvašvuođafálaldahkii.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    Ráđđehusas eai ge doarjjo dán barggu.

    – Geavahit resurssaid hukset priváhta fálaldaga, ii atte buoret dikšofálaldaga álbmogii. Dušše sidjiide geain lea ráđđi máksit iežas lupmas, čállá Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta stáhtačálli Karl Kristian Bekeng e-poasttas NRK:i.

    Kantar iskos čájeha ahte gávccis logi olbmos háliidit priváhta ja almmolaš buohcciviesuide eanet ovttasbarggu, čoavdin dihtii dearvvašvuođabálvalusa hástalusaid, muitala Anita Tunold, Aleris hálddašeaddji direktevra.

    Ii ge leat vuos mearriduvvon ahte Aleris ásahuvvo Álttá gildii.

    – Jus mii áigot ásahit fálaldaga ođđa báikái, de fertet mii ásahit fálaldaga mas lea buorre dássi, ja ahte dat lea ekonomalaččat gánnáhahtti. Dat leat min prinsihpat, beroškeahttá gosa mii galgat, dadjá Tunold.