Hopp til innhold

Ruvva sáme Netflix-filmma almoduvvá

Lågå dárogiellaj.

Strijmmimdievnastus Netflixa ådå filmma «Stjålet» (Suolludahka) la almodimbiejvev oadtjum vuoratjismáno 12. biejve dán jage, tjállá Netflix præssadiedádusán dán ideda.

Elle Marja Eira la filma dåjmadiddje. Filmma l vuododum sáme girjjetjálle Ann-Helén Laestadiusa románas, ja dassta l Peter Birro mánusav tjállám.

Subtsas la nuorra nissuna birra guhti álggoálmmuga árbev bælostahttá, væráldin gånnå amásballo oabllu, dálkádakrievddama ællobargov ájtti ja nuora iesjsårmmimav válljiji gå dille l gássjel divnajda.

Oavdástallij gaskan li duola dagu Elin Kristina Oskal (Sáltoduoddaris), Lars-Ánte Wasara (Gierunis), Ida Persson Labba (Gierunis), Pávva Pittja (Váhtjeris), Simon Issát Marainen ja Anne Lajla Westerfjell Kalstad (Guovdagæjnos, gierraga Hábmeris).

Oskalin la oajvveroalla filman dagu Elsa.

Inger Gunhild Maria Tapio as áhkku, Elin Oskal as Elsa, Magnus Kuhmunen as Nils Johan in Stjålet.
Foto: Carl-Johan Utsi / Courtesy of Netflix

Korte nyheter

  • Čavgejit gearggusvuođagáibádusaid Norggas

    Les på norsk.

    Heahtedilis berrejit dál olbmot ieža sáhttit birget ovtta olles vahku. Eiseválddiid ráva lea eanetgo duppal geardde guhkit go ovdal lea ávžžuhan, dieđiha NTB.

    Ráđđehus čavge gearggusvuođagáibádusaid earret eará borramuša, čázi, rádio ja vuosttašveahkkeneavvuid hárrái.

    Justiisa- ja gearggusvuođaministtar, Emilie Enger Mehl rávve maid ahte galggašii konto máŋgga iešguđetge báŋkkuin.

    – Sáhttá dáhpáhuvvat nu ahte okta báŋku fáhtehallá cyberfalleheapmái, nu ahte ii beasa ruđaid viežžat. Dalle sáhttá leat buorre jus leat ruđaid eará báŋkkuin. Seamma ákkaid geažil lea maid jierpmálaš ahte leat reaidaruđat, dadjá Mehl.

    Justis- og beredskapsminister. Emilie Enger Mehl.
    Foto: Eirik Hind Sveen / NRK
  • Einar Niemi oažžu St. Olava gudnemearka

    Les på norsk.

    Professor emeritus Einar Alfred Niemi, Čáhcesullos eret, lea nammaduvvon Riddárin 1. luohkkái Gonagaslaš Norgga St. Olava gudnemearkkas.

    – Dat lea stuorra gudni ja mun lean hui movttet, dadjá Niemi kvenaaviisii Ruijan Kaiku.

    Niemi lea 1989 rájes doaibman Norgga árktalaš universitehta historjáprofessorin. Son oažžu bálkkašumi iežas áŋgiruššama sámi ja kvena kultuvrra ovddas.

    Son lei miellahttu Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnnas.

    Geigejupmi dáhpáhuvvá UiT Campusis Romssas geassemánu 5. beaivve.

    Professor Einar Niemi
    Foto: NRK
  • Heahtetelefovnna fáhkka boraspirehástalusaid várás

    Les på norsk.

    Geassemánu 1. b. rájes gitta čakčamánu 8. b. rádjai vástida Romssa ja Finnmárkku Stáhtahálddašeaddji gažaldagaide jus fáhkka šaddá dárbu ásahit vaháteastadeaddji doaimmaid dahje boraspiriid jávkadit.

    Heahtetelefovdna lea fáhkka boraspireáššiid várás, ja doppe oažžu vástádusa maid olggobealde kantuvraáiggi mánnodagas sotnabeaivái.