Hopp til innhold

Ovddeš eamiálbmotjođiheaddji ii duostta šat ruoktot - ohcá dorvobáikki USA:s

New York (NRK): Ruošša stuorámus eamiálbmotorganisašuvnna ovddeš jođiheaddji lea New Yorkas dál bearrašiinis, ja dohko fertejit báhcit jus ožžot dorvvu.

Ruošša ovddeš eamiálbmotjođiheaddji ii šat duostta ruoktot máhccat.

GEAHČA VIDEO: Pavel Suliandzyga lea New Yorkas dál Ovttastuvvon Nášuvnnaid (ON:a) bissovaš eamiálbmotforuma čoahkkima oktavuođas. - Govven/čuohppan: Samuel Frode Grønmo

Ruošša eamiálbmotovddasteaddjiid dilli hedjona oktilassii, go eiseváldit sivahallet sin láhkarihkkun ja riikabehtolažžan.

Nu leage fas stuorámus eamiálbmotorganisašuvnna ovddeš jođiheaddji šaddan gárgidit olgoriikii.

Dál ii dáhto Pavel Suliandzyga ruovttoluotta ja lea ohcan dorvvu Ámerihkás go oaguhuvvo ruovtturiikkas.

Pavel Suliandzyga

Pavel Suliandzyga čájeha kárttas gos su ruoktuguovlu lea. – Deikke mun álo áibbašan, muitala son.

Foto: Samuel Frode Grønmo / NRK

Fertii čiehkádit

Son lea máilmmi metropolii New Yorkii boahtán eamiálbmogiid bealuštit, muhto ruoktot ii duostta máhccat.

Bákkus fertii čiehkádit ja guođđit siiddas nuorttamus Sibiriijás, gos udege-álbmogaš eallá davviguovlluid viidámus vuvddiin.

Ruošša eiseválddit oaguhit su, ja son áitojuvvo gitta váldojuvvot go báikegottis viggá gáhttet industriija sisabahkkejeddjiid ja oligárkkaid ruhtaválddi vuostá.

– Muhtin hearrá bođii stuorra gávpogis ja buvttii báhpára. Son celkkii ahte son dat oamasta dán eatnama, su opmodat dat dál lea vuovdi ja čáhci. Ii son gohčo báikki olbmuid čáhpodit eret, muhto buot visot maid sii buvttadit doppe, gullá sutnje.

Russiske urfolk

Iežas dihtoris Pavel Suliandzyga čájeha govaid mánnávuođastis. Govas lea Pavel áhčiinis udegálbmoga ruovttubáikkis nuorttamus Sibiriijá táigas.

Foto: Pavel Suliandzyga / Privat

Su báikegottis bealušteami ja Raipon eamiálbmotorganisašuvnna politihkalaš barggu dihtii leat Ruošša sihkarvuođa poliissat hutkan sivahallamiid, ahte son mat áiggošii ásahit sierra stáhta, riikka militeara vuoldit ja ahte suoláda ruđaid báikegottistis.

– Dat ledje sihkarvuođa poliissat geat bággejedje su guovllu olbmuid čállit vuollái báhpára, vearálaš sivahallancealkámuša Pavela vuostá.

– Ii dušše su vuostá

Poliissat ráhkadit vearri duođaštusaid ja sivahallamiid politihkalaš dissideanttaid vuostá, ja dát lea šaddan dábálaš oaguhanvuohkin.

– Na, ja vahágis ii dušše su vuostá. Orru leamen dán áigái nu, ahte ráhkadit vearri áššiid olmmošvuoigatvuođaid bealušteddjiid vuostá, ja dat lea eiseválddiin dábálaš meannu.

Pavel Suliandzyga

Pavel Suliandzyga muitala, ahte Ruošša eamiálbmogiin dál lea váttis dilli.

Foto: Samuel Frode Grønmo / NRK

Son lea gálguinis ja vuolleahkásaš mánáidisguin ohcan dorvobáikki USA:s, muhto ruoktu lea ruoktu.

– Ruošša lea mu ruovttueana, doppe lea mu álbmot, mu bearaš ja sohka.

Korte nyheter

  • Stor utstilling med urfolkskunstnere: «Urfolkshistorier» i Bergen

    På fredag åpner vi den gigantiske utstillingen «Urfolkshistorier» på Kode i Bergen.

    Det er trolig første gang i Europa at et museum presenterer en så stor kunstutstilling med og av urfolk.

    Kuratorene representerer urfolk i Mexico, Brazil, New Zealand, Sápmi/Norden, Australia, Peru og Canada.

    Utstillingen teller til sammen 300 verk, 170 kunstnere og dekker sju regioner i verden.

    Utstillingen åpner fredag 26. april.

    Utstillingen er svært politisk, og har en egen avdeling om urfolksaktivisme.

    – Disse kunstnernes arbeid reflekterer deres liv - og selv om det er fra ulike kanter av verden går noen tema som en rød tråd: miljøødeleggelse, overgrep, frihetskamp og kulturundertrykkelse – men også en enorm overflod og livsglede.

    – Flere av kunstverkene representerer en viktig motstemme mot et økende overforbruk og naturødeleggelse, sier kurator Irene Snarby.

    De samiske kunstnerne er blant annet Britta Marakatt-Labba, Joar Nango, Ingunn Utsi og Máret Ánne Sara.

    Alexander Luna, Maxima Acuña in Tragadero Grande in front of the Laguna Azul, 2012 (detalj).
    Foto: Pressebilde
  • Møtes til protest mot president Lula

    Tusenvis av urfolk samlet seg mandag i Brasils hovedstad Brasilia til starten av den 20. «Free Land Camp».

    Den ukelange årlige leiren for urfolk i Brasil vil i år fokusere på å protestere mot president Luiz Inácio Lula da Silvas uoppfylte løfter om å opprette reservater og utvise ulovlige gruvearbeidere og landtyver fra deres territorier.

    I forrige uke opprettet Lula to nye reservater i stedet for de seks hans regjering hadde lovet i år.

    Under kunngjøringen erkjente han at «noen av vennene våre» ville bli frustrerte.

    Urfolksprotest i Brasilia
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Sámi festiválat Norggá buoremusaid gaskkas

    «Norske Kulturarrangører» organisašuvdna lea dál almmuhan evttohasaid oažžut lágideaddji bálkkašumiid jagi 2023 ovddas.

    Márkomeannu, Riddu Riđđu ja Sámi Beassášmárkanat leat evttohuvvon iešguđet surggiin.

    Sámi Beassášmárkanat gilvvohallet nammaduvvot «Dán jagáš festiválan».

    Festiválat Márkomeannu ja Riddu Riđđu lágideigga oktasaš doarjjakonseartta Fovse- sápmelaččaide ja -ákšunlisttaide Riikalávddis Oslos. Dainna konsearttain sáhttiba festiválat nammaduvvot Dán jagáš inspirašuvdnan.

    Márkomeannu lea maiddái finalistta Dán jagáš čalbmerávkaleapmi.

    Lubna Jaffrey åpnet Riddu Riđđu.
    Foto: Inga Maret Solberg Åhren / NRK