Hopp til innhold

Oslo Sámiid Searvi - virkus ja ealas 75 jahkásaš

Norgga boarráseamos sámesearvvi lahttolohku lea sakka lassánan dán jagi. Fovse-akšuvnnat dat geasuhit erenoamážit nuoraid.

Tor Gunnar Nystad

ILUS: Oslo Sámiid Searvvi jođiheaddji, Tor Gunnar Nystad (56), Stuorradikki olggobealde. – Munnje lea stuorra illu beassat ávvudit searvvi 75 jagi, lohká Nystad.

Foto: Pressebilde / NSR

Les på norsk

– Oslo Sámiid Searvi (OSS) lea hui virkui. Mis leat olu doalut, čoahkkimat ja mii doaimmahat politihka. Mis leat olu doaimmat, dadjá OSS jođiheaddji Tor Gunnar Nystad.

Son jođiha searvvi mas dán jagi álggus ledje 120-130 lahttu. Dál leat masá 200 olbmo máksán lahttuvuođaset ovddas.

Fargga leat searvvis 250 lahttu, muhto dát lohku ii leat vel virggálaččat duođaštuvvon.

– Fovse-akšuvnnaid olis leat ožžon olu ođđa lahtuid, erenoamážit nuoraid, čilge Nystad.

Fovse-akšunistta: – Hirbmat buorre dorvun midjiide

Odne ávvuda Oslo Sámiid Searvi 75 jagi.

Oslo-sápmelaš Ida Helene Benonisen lei mielde Fovse-akšuvnnain oaivegávpogis sihke guovvamánus, geassemánus ja golggotmánus.

Son lea giitevaš dan veahkkái ja doarjagii, maid Oslo Sámiid Searvi sidjiide oppa áigge lea addán.

– Dát lea mearkkašan hirbmat olu. Sii (Oslo Sámiid Searvi; doaim. čilgehus) leat midjiide ásahan saji, gos eat dárbbaš nu olu jurddašit. Dohko sáhttit boahtit ja dovdat, ahte min váldet vára, čilge Benonisen.

Ida Helene Benonisen

BUORRE DOARJJA: Fovse-ákšunista, Ida Helene Benonisen (25), lohká sutnje mearkkašii Oslo Sámiid Searvvi doarjja ja veahkki ákšuvnnaid áigge hirbmat olu.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Son muitala, ahte miellačájeheapmi ii leat leaika. Danne lei Oslo sámi viessu sidjiide hirbmat buorre ja dorvvolaš sadji.

– Miellačájeheapmi lea hirbmat váibadahtti ja gurre olbmos návccaid. Hirbmat lossat dovdduid dáfus. Dalle lea hirbmat buorre dovdat, ahte doppe leat rávisolbmot geat dorjot du, váruhit ahte borat ja leat dušše šiega ja buorit, giitala Benonisen.

Nuorra akšunistta muitá erenoamážit dan go sii dán čavčča ledje ákšuneremin šloahta olggobealde.

– Mis lei losses dovdu. Dalle arvvii. Mii galbmuimet ja leimmet váiban. Go Oslo sámi viesu olbmot midjiide bukte borramušaid, de dovddaimet dego kollektiivvalaš vuoimmi. Borramuš ja moadde láibevajahasa dahket nu stuorra erohusa, dadjá Benonisen.

– Oslo sámi viessu mearkkaša olu

Sámesearvi lea ovttas Sámedikkiin, Samisk Sosialdemokratisk Forening:in ja Sámeálbmot Bellodagain ásahan Oslo sámi viesu.

Dat lea sosiála ja kultuvrralaš arena buot sámiide Oslo guovllus. Čakčamánu jagi 2017 rájes lea čujuhus leamaš Dronningens Gate 8b.

Samisk Hus ligger i Dronningens gate i Oslo sentrum.

ÁLKI GÁVDNAT: Oslo Sámi Vissui lea álki dádjadit. Dronningens gate lea oainnat Karl Johans gate oalgegáhtta.

Foto: Mette Ballovara / NRK

– Min searvái mearkkaša sámi viessu hui olu. Dainna mis lea olu álkibut álggahit kultuvrralaš doaluid, numo kurssaid, muitala Nystad.

Sámi viesu mihttomearri leage čohkket olbmuid sihke giellaarenaide ja kultuvrralaš oktavuođaide.

– Oslo-sápmelaččat orrut hui bieđgguid. Ollugat orrut okto. Máŋggas dáin dovdet hirbmat oktonasvuođa. Danne jáhkán, ahte lea vuogas go mis lea sámesearvi mii doaimmaha iešguđetlágán doaluid, árvala Nystad.

Sámediggi, Oslo gielda ja Kulttorráđđi dat ruhtadit sámeviesu.

Magga: – Buorre čoahkkananbáiki nuoraide

Giellaprofessor ja Sámedikki vuosttaš presideanta, Ole Henrik Magga (NSR), studerii Oslos 60-logu loahpas.

Son geavaha čáppa sániid go hállá Oslo Sámiid Searvvi birra.

– Dat gal lea mearkkašan hui olu. Buot maid mun lean maŋŋel bargan vuolgá dan álggus maid ožžon Oslo Sámiid Searvvis. Oainnat dat lei buorre čoahkkananbáiki nuoraide, muittaša Magga.

Ole Henrik Magga

GIITEVAŠ: Ole Henrik Magga (76) muitala, ahte som oahpai olu daid jagiid go lei studeremin Oslos. – Oslo Sámiid Searvi lea álo mearkkašan munnje olu, lohká son.

Foto: Sara Márjá Magga

Son lohká iežas ovdal jo beroštišgoahtán sámi áššiin, muhto OSS nannii dán beroštumi.

– Mun ledjen ovtta gaskka maid Oslo Sámiid Searvvi jođiheaddji. Dat lei buorre báiki oahppat sihke áššiid birra, ságastallat ja maiddái organisašuvnna jođihit, čilge Magga.

Magga lohká Oslo Sámiid Searvvis stuorra politihkalaš mearkkašumi.

– Doppe bohtet dávjá olu ođđa jurdagat. Nu lea guhká leamaš.

Deatnulaš vuosttaš ovdaalmmái

Oslo Sámiid Searvi vuođđuduvvui ođđajagimánu 24. beaivve 1948 namain Sámiid Sær`vi.

Dat galggai leamen báikkálašsearvi sámiide ja sámeustibiidda Oslos ja birrasis.

Váldomihttomearri lei geahččalit ovddidit sámiid beroštumiid buoremus lági mielde.

Hjalmar Pavelsen

ÁŊGIRIS LUOSSABIVDI: Deatnulaš Hjalmar Pavelsen liikui leat meahcis ja johkagáttis. Su fávorihttajohka lei Máskejohka. Govas son lea dolastaddamin ja káffadeamen.

Foto: Privat

Vuosttaš stivrras ledje:

  • Ovdaalmmái Hjalmar Pavelsen, Deatnu
  • Nubbe ovdaalmmái Anders Guttormsen, Deatnu
  • Čálli Thor Frette, Kárášjohka
  • Rehketdoalli Hans Guttorm, Kárášjohka
  • Stivrralahttu Sara Hætta, Guovdageaidnu
  • Stivrralahttu Samuel Balto, Kárášjohka
  • Stivrralahttu Thorleif Berg, Buolbmát
  • Rehketdoallodárkkisteaddji Reidar Pavelsen, Deatnu

Oslo gullá sámediggeválggain Mátta-Norgga válgabiirii. Dán áigodagas lea NSR:s golbma áirasa Sámedikkis dán válgabires: Tor Gunnar Nystad, Aili Guttorm ja Piera Heaika Muotka.

Lahttologu ovdáneapmi:

  • 1948: 20 lahttu
  • 1951: 120 lahttu
  • 1953: 207 lahttu
  • 1990: 280 lahttu
  • 2023: 250 lahttu

Korte nyheter

  • Bođii 65:in turn EM:as

    Les på norsk.

    Peder Funderud Skogvang bođii 65:in dán jagi turn Eurohpá-meašttirgilvvuin Riminis Itálias.

    Dan čállet Norges Gymnastikk- og Turnforbund iežaset neahttasiidduin.

    Pederis ledje moadde boasttuvuođa, mat dagahedje ahte ii šaddan dat buoremus gilvu dán vuoro, čállá searvi. Almmáiolbmuid junior ja senior gilvvut leat miessemánu 24. beaivvi rájes gitta 28. beaivái.

  • Háliidit priváhta dearvvašvuođafálaldaga Áltái

    Álttá Bargiidbellodat, Guovddášbellodat ja Gurutbellodat lea bargagoahtán oččodit priváhta dearvvašvuođafálaldaga, Aleris bokte.

    Dát ii soabat ráđđehusa strategiijain. Ráđđehus áiggošii uhcit priváhta dearvvašvuođabálvalusaid.

    – Buot buoremus livčče dieđusge jos mis livčče almmolaš dearvvašvuođafálaldat mii nagoda buohkaid dikšut, muhto nu ii leat. Álbmoga bálvalusat leat buot deháleamos, ja mun sávan dat duohtandahkko, dadjá Álttá Bargiidbellodaga Ole Steinar Østlyngen, ja čujuha priváhta dearvvašvuođafálaldahkii.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    Ráđđehusas eai ge doarjjo dán barggu.

    – Geavahit resurssaid hukset priváhta fálaldaga, ii atte buoret dikšofálaldaga álbmogii. Dušše sidjiide geain lea ráđđi máksit iežas lupmas, čállá Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta stáhtačálli Karl Kristian Bekeng e-poasttas NRK:i.

    Kantar iskos čájeha ahte gávccis logi olbmos háliidit priváhta ja almmolaš buohcciviesuide eanet ovttasbarggu, čoavdin dihtii dearvvašvuođabálvalusa hástalusaid, muitala Anita Tunold, Aleris hálddašeaddji direktevra.

    Ii ge leat vuos mearriduvvon ahte Aleris ásahuvvo Álttá gildii.

    – Jus mii áigot ásahit fálaldaga ođđa báikái, de fertet mii ásahit fálaldaga mas lea buorre dássi, ja ahte dat lea ekonomalaččat gánnáhahtti. Dat leat min prinsihpat, beroškeahttá gosa mii galgat, dadjá Tunold.