Hopp til innhold

Dá leat sámi juolludeamit

Ođasmahtton našunálabušeahtas lea ráđđehus vuoruhan eanemus ruđaid sihkkarvuođa doaimmaide. Das gávdnojit maid moadde juolludeami sámi doaimmaide.

Undervisning

OAHPAHUS: Sámegiela vuođđooahpahussii evttoha ráđđehus lasihit ruđaid.

Foto: Kenneth Hætta

Suodjalus, politiijabálvalus ja dearvvašvuođabálvalus leat áššit maidda ráđđehus háliida vuoruhit eanemus ruđa.

Ođasmahtton našunálabušeahtas evttohit 7 miljárdda ruvnnu suodjalussii, ja 1,6 miljárdda ruvnno lasi politiijaide.

Norggas leat maid olu olbmot vuorddašeamen čuohpadusaid buohcciviesuin ja danne dáhttu ráđđehus 2 miljárdda lasi juolludit buohcciviesuide.

Juolludeamit sámi doaimmaide gávdnojit maid bušeahtas maid ráđđehus odne almmuhii, muhto dát leat juolludeamit mat ledje juo dihtosis. Earret eará eai leat das Sámediggái lasi ruđat dán háve.

– Vuorddedettiin ráđđehusa sámi kulturloktema, mii leat dattetge ilus go Sosialisttalaš Gurutbellodat šiehtadii Sámediggái 20 miljovnna dan dábálaš stádabušehttii. Dat addá Sámediggái vejolašvuođa vuoruhit sámi kultuvrra ja giela min iežamet reviderejuvvon bušeahtas, lohká sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto.

Ikte dat almmuhii Sámediggi masa sii leat vuoruhan ruđaid iežaset ođasmahtton bušeahtas.

Dá leat ges sámi juolludeamit ráđđehusa ođasmahtton našunálabušeahtas:

Oktasašviesu huksemii Guovdageainnus

Beaivváš sámi našonálateáhtera ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla oktasašviesu huksemii lea ráđđehus juo moatti jahkái várren ruđaid.

Ođasmahtton našunálabušeahtas čállá ráđđehus ahte lea juolluduvvon 405 miljovnna ruvnno prošektii. Sii leat maid árvvoštallan man olu dat nu gohčoduvvon geavaheaddjiiddávviriid loahppagolut šaddet, ja evttohit dasa várret 65 miljovnna ruvnno.

Go juo dá lea stuorra moattejagáš huksenprošeakta, de lea dábálaš ahte dat namuhuvvo ráđđehusa našunálabušeahttaevttohusas, ja das čilgejuvvo maid movt ruđa sirddašit ja ovttastahttet bušeahttapoasttaid dárbbu mielde.

Taket som kurvar seg er eit kjenneteikn for nybygget.

GÁRVÁNA ČAKČAT: Beaivváš sámi našonálateáhtera ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla oktasašviesu leat huksemin Guovdageidnui. Dat galggašii gárvánit čakčat.

Foto: JOHAN MATHIS GAUP / PRESSEBILDE STATSBYGG

Sámegiel oahpahussii

Sámegiela vuođđooahpahussii maid rehkenastet jagis jahkái ruhtadárbbu. Dása váikkuha earret eará man olu oahppit dat leat, geat ožžot sámegieloahpahusa. Dán bušeahttapostii (poasta 63) evttoha ráđđehus lasihit 19,5 miljovnna ruvnno. Badjelaš 10 miljovnna dás lea várrejuvvon máksit goluid maid diimmá oahppodoaimmat dagahedje.

Dasto lea ráđđehus gávnnahan ahte dán jagi dárbbašit badjelaš 9 miljovnna ruvnno lasi sámegiel vuođđooahpahussii, go leat eanet sámegieloahppit go álggos ledje rehkenastán diibmá.

Fovse-soabadallamiid čuovvoleapmi

Nugo ovdalis juo lea almmuhuvvon de lea Fovse-ášši soabadallamiid oktavuođas šihttojuvvon ahte eiseválddit várrejit ruđa máttasámi kulturfondii. Ja formálalaččat dáid ruđaid juolludeami almmuha ráđđehus otne ođasmahtton našunálabušeahta oktavuođas.

Dása várrejit 5 miljovnna ruvnno ja Sámediggi dat galgá hálddašit foandda ruđa. (Poasta 50)

Dán ruđa galgá sáhttit geavahit máŋgga jagi badjel, ja áigumuš lea ahte Sámediggi ráhkada njuolggadusaid foandda ruhtageavaheami várás.

Dasto lea ráđđehus várren 2 miljovnna ruvnna dasa ahte gávdnat Fovsen-njaarke orohahkii ođđa dálveguohtoneatnamiid. Soahpamušas lea eaktun ahte orohat oažžu eará eatnamiid daid eatnamiid sadjái maid lea manahan bieggaindustriija huksemiidda Fovses Trøndelágas.

Bieggaindustriija váikkuhusaid ovddas buhtadus

Ráđđehus almmuhii maid diibmá ahte sii áigot ásahit ortnegiid maid bokte juolludit ruđa ealáhusaide maidda bieggafápmoindustriijahuksemat čuhcet.

Dán oktavuođas evttoha ráđđehus juolludit 10 miljovnna ruvnno dán jahkái. Dát galget boahtit boazodollui ávkin daid gielddain gos leat dákkár huksemat.

Korte nyheter

  • Nominert til Edvard-prisen

    Loga sámegillii.

    Den samiske artisten Elina Waage Mikalsen er nominert til årets Edvard-pris.

    – Så stas, skriver hun på Facebook.

    Mikalsen er nominert i kategorien Utfordrer med plata si Geardu gierdu - Bone Pieces.

    Det er TONO som deler ut prisen og vinnerne får trofé, diplom og 70.000 kroner.

    Viktor Bomstad og Elina Waage Mikalsen
    Foto: Dan Robert Larsen
  • Nammaduvvon Edvard-bálkkašupmái

    Les på norsk.

    Sámi artista Elina Waage Mikalsen lea nammaduvvon dán jagáš Edvard-bálkkašupmái.

    – Nu givvolas, čállá Mikalsen iežas facebooksiiddui.

    Son lea nammaduvvon hástaleaddji nammasaš kategoriijas iežas skearruin Geardu gierdu – Bone Pieces.

    Dat lea TONO gii juohká bálkkašumi ja vuoitit ožžot earret eará diploma ja 70.000 ruvnnu.

    Elina Waage Mikalsen
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK