Hopp til innhold

NBR gáibida 143 miljovnna boazodollui

Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) ovddidii ikte organisašuvnna jagi 2017-2018 boazodoallošiehtadussii ealáhusa gáibádusa. NBR gáibida 143,1 miljovnna ruvnno boazodollui

Ellinor Marita Jåma om reinbeitekonvensjonen

NBR ja Ellinor Marita Jåma gáibidit 143 miljovnna boazodoallošiehtadusa bakte ealáhussii 2016/2017 doaibmajahkai.

Foto: Fotomontasje/NRK

Guovdilastinsuorggit NBR gáibádusas leat guohtuneatnamiid suodjaleapmi, nannet boazodoalu iešstivren ja iešmearridanvuoigatvuođaid, sihkkarastit boazodoalu bearašvuođuštuvvon ealáhussan, sihkkarastit boazodoalu ceavzilvuođa boraspirevahágiid hárrái ja sihkkarastit čálgoortnegiid ja DBS-ortnega boazodoalus.

Vuđolaččat čilgehuvvon

Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi jođiheaddji, Ellinor Marita Jåma, mieđiha ahte NBR gáibádus lea viiddis, seammás go sin gáibádus lea bures ja vuđolaččat čilgejuvvon.

Raporttaid Boazoealáhusa Árgabeaivi ja iešstivrema Hástalusat birra de mii leat čohkken buriid duođaštusaid min gáibádusaide, mii maiddái dagaha ahte fas gáibidit álggahit ovdalis heaittihuvvon ortnegiid. Dat sáhttet ovdamearkka dihte leat ortnegat mat gulle guođohanbarttaide, dadjá NBR jođiheaddji, Ellinor Marita Jåma.

Bealli oahpahallin leat nieiddat

NBR deattuha maiddái dárbbu joatkit oahpahalliortnega boazodoalus. Jagi 2001 rájes gitta 2016 rádjái leat leamašan oktiibuot 147 boazodoallooahpahallit, geain 98% lea váldán fágageahččaleami. Dál leat 21 oahpahalli soahpamuša mat eai leat loahpahuvvon main váile 50% oahpahallin leat nieiddat.

– Mu mielas lea oahpahalliortnet dehálaš go dan bakte mii ráhkkanahttit nuoraid boazodoalloeallimii ja bargui, seammás go mii maiddái rekrutteret eanet nieiddaid boazodollui, loahpaha Jåma.

Korte nyheter

  • Hevder at samer var de første som etablerte seg i Karasjok

    To grupper har krevd eierrettighet til land og vann i Karasjok, etter at Finnmarkskommisjonen konkluderte med at Karasjok tilhører den lokale befolkningen. Det er ikke Finnmarkseiendommen enig i. Et av argumentene som er brukt, er at kvener, ikke samer, var de første som etablerte seg i tettstedet Karasjok.

    – Jeg tror det spørsmålet berører den enkelte sterkt. I Nesseby sier folk at dommen i seg selv er en ting, men at det ble argumentert i Høyesterett at vi ikke er nok samer, det blir aldri glemt, sier sametingspresident Silje Karine Muotka.

    Loga sámegillii.

  • Muotka imaštallá ákkastallamiid mat geavahuvvojit Kárášjoga-áššis

    Leat guokte joavkku mat leat gáibidan oamasteami Kárášjoga eatnamiidda maŋŋel go Finnmárkokommišuvdna almmuhii ahte Kárášjohka gullá báikkálaš olbmuide. Dása ii leat Finnmárkkuopmodat ovtta oaivilis. Okta ákkain mii lea geavahuvvon lea ahte kvenat, eaige sápmelaččat ledje dat vuosttaš olbmot geat ásaiduvve márkanbáikái Kárášjogas. Sámediggepresideanta imaštallá daid ákkastallamiid mat geavahuvvojit dikkis.

    – Jáhkán ahte juste diet gažaldat čuohcá garrasit dábálaš olbmui. Dieđán ahte báikkálaš olbmot Unjárggas dadjet ahte duopmu iešalddis lea okta diŋga, muhto dat, ahte Alimusrievttis ákkastallojuvvo ahte mii eat leat doarvái sápmelaččat, dat ii boađe vájalduvvot agi beaivái, dadje sámediggepresideanta Silje Karine Muotka.

    Les på norsk.

    Sametingspresident Silje Karine Muotka
    Foto: NRK
  • Suoma sámediggeláhka farga meannudeapmái

    Suoma sámediggelága ođasmahttinárvalus lei riikkabeivviid vuođđoláhkalávdegottis gullamis gaskavahkku. Láhka galggašii jienasteapmái ovdalgo riikkabeaiválgaáigi álgá. Válggat leat cuoŋománo 2. beaivve. Guhkes, ja váibadahtti proseassa, muitala sámediggepolitihkkár.

    – Dieđán ahte máŋgasat earát geat barget, ja áŋgiruššet sámediggelágan, ahte sis livčče olu eará hommá. Mu mielas dat ii leat govttolaš ja ii leat riekta ahte suoma stáhta ii čoavdde dan ášši, ja min vátna resurssat ja áigi manná dušši hommáide, go dat lea oalle čielga ášši, dadjá Pirita Näkkäläjärvi.

    Guldal olles jearahallama dás.

    Finske sametingspolitikere
    Foto: Suoma riikkabeaivvit