Hopp til innhold

Makkár sadji lea sápmelaččain dálá servodatdigaštallamis

Romssa riikkaidgaskasaš filbmafestivála lágidii sierra digaštallama mas sápmelaččaid saddji servodatdigaštllamis lei fáddán.

Ketil Lenert Hansen

Sápmelaččat eai nu dávjá almmolačat huma vealeheami birra man sii vásihit, dadjá dutki Ketil Lenert Hansen.

Foto: Heaika Skum / NRK

Maŋimus logijagiid leat digaštallagoahtán sámi kultuvra ja gullevašvuođa, ja dan oktavuođas čalmmustahttigoahtán sámiid beroštumiid seailluheami ja maiddái iešmearrideami.

Dát áŋggirdeapmi boahtá maiddái oidnosii sihke filmmaid, musihka ja teáhtera bakte. Das sáhttá gaskkustit sámi historjjá, kultuvrra ja beroštumiid, seammás go gažada, rámiida, cuiggoda ja hástala.

Vaikko dát čájeha ahte lea ollu ođđa lávddit mat dagahit ahte sámi jietna buorebut galggašii gullot, de dattetge ollu sápmelaččat vásihit hástalusaid čearddalašvuođa oktavuođas árgabeaivválaš eallimis.

Movt sámevuohta oidno ja gullo servodatdigaštallamis

Jus diet leige fáddán go Romssa Riikkaidgaskasaš filbmafestivála oktavuođas lágiduvvui sierra digaštallandáhpáhus. Gažaldat maid sii jerre lei makkár sadji lea sámi jienas lea dálá Norgga servodagas, ja man ládje lea sámevuohta oidnosis servodatdigaštallamis.

Filbmafestivála lei bovden Riddu Riđu festiválahoavdda, Karoline Trollvik, musihkkara ja filbmadahkki, Elle Marja Eira, ja Norgga Árktalaš universiteahta mánáid ja nuoraid guvllolaš gealboguovddáža vuosttašamanueanssa, Ketil Lenert Hansen doallat sáhkavuoruid.

Dovdet dávjjibut vealaheami go dážat

Hansen čilgii ahte son dutkamis lea gávnnahan ahte oahppoásahusain dovdet sámi dievdoolbmot dávjjibut ahte sii vealahuvvojit ho maid dáža dievddut dahket. Son maiddái čilgii ahte sápmelaččat maiddái vásihit ahte eanet sápmelaččat vealahit iežaset olbmuid go maid dážat dahket.

Son logai dehálažžan bargat cielaheami vuostá, danin go dat buorida sápmelaččain dearvvašvuođa. Dákkár dilli čuohcá earenoamážiid daid sápmelaččaide geat jávohaga čohkkájit almmá bargamis maidege bissehit vealaheami. Hansen maiddai muitalii ahte sápmelaččat eaige nu dávjá muital almmolašvuhtii eaige earáide ahte sii vealahuvvojit.

─ Juste manin nu lea, ii báljo sáhte čilget dadjá Ketil Lenert Hansen.

Son geassá ovdamearkan elliidmáilmmi go lea nu ahte juohkehaš galgá čájehit givrodaga, ja nu han maiddái olbmuid máilmmis ge lea, ja ahte olmmoš dovdá iežas geaniheapmin jus váidališgoahtá.

Ii álot geassit oaffarrolla ovdan

Randi Nymo

Álot geasit ovdan oaffarrolla, ii leat ávkiin midjiide sápmealččaide, dadjá Randi Nymo.

Foto: Heaika Skum / NRK

Okta guldaleddjiin, Skánit buohccidivššár, Randi Nymo gal gesii ovdan dan maid son gohčodii oaffarrollan. Dat sáhttá sápmelaččaide šaddat dat mii eastada bargat alccamet ávkiin, dadjá Nŧmo. Son mutala iežas bajasšaddan ealli kultuvrras gos olbmot leat birgen ja dáistalan ellima rahčamušaguin.

– Mu doavttirgráda barggus leige justa dat bealli maid mun gessen ovdan ja oalát gárvet dán oaffarrolla. Dan dahken danin go diet rolla ii buvtte makákrge buriid midjiide sápmelaččaide, dadjá Nymo.

Danin mii fertet heaitit álot geassimis ovdan oaffarrolla loahpaha Randi Nymo, guhte 1975 rájes lea bargan sámi buohccidivššáriin.

Korte nyheter

  • Gudnejahttet vuoigatvuođa advokáhta

    Kanada Royal Architectural Institute áigu geiget Kanada álgoálbmogiid vuoigatvuođa advokáhtii ja aktivistii Murray Sinclair:ii RAIC-gollemedálja ánssu 2024.

    Sinclair lea jođihan organisašuvnna mii lea roggan ja almmustahtán ja duođaštan našunála ja provinssaid eisseválddiid eahperehálašvuođa álgoálbmogiid vuostá mat dáhpáhuvve 1800 ja 1900 loguin.

    Preassadieđáhusastis lohká RAIC presideanta Jason Robbins ahte RAIC mieđiha dan ahte Kanada čiekŋalis koloniahistorjá lea dagahan unohis váikkuhusaid Kanada álgoálbmogii. Dan čállá Bustler neahtta-áviisa.

    Avslutningsseremoni
    Foto: BLAIR GABLE / Reuters
  • Givssideapmi lassána

    Ohppiidiskkadeapmi čájeha ahte 10 proseanta ohppiin vásihit givssideami, ja dutkan čájeha ahte givssideapmi lassána ain Norggas.

    Iskkadeami leat dahkan 5. luohká ohppiin gitta joatkkaskuvllaohppiide. Lea smávva erohusat gánddaid ja nieiddaid gaskka, muhto 5.luohká ja 10.luohká ohppiid gaska leat stuorát oasi nieiddaid gaskkas geat dovdet givssideami.

    36,3 proseanta geat dovde givssiduvvon muitalit ahte sihke skuvllas ja ollesolbmot eai leat diehtán dán birra, nu ahte eai leat ožžon veahkki doppe.

    Dutkan čájeha maid ahte mađi boarrásat oahppi lea, dađi unnit givssiduvvo. Eanet givssideapmi lea eanet vuođđoskuvllas go joatkkaskuvllas

  • Learohke-pryövenasse: 10 proseente tsælloe damteminie

    Låhkoe learoehkijstie læsseneminie goh tsælloe damteminie, illedahkem dan jaepien learohke-pryövenssaseste vuesehte.

    5. daltese jåarhkeskuvlese 10 proseente jeahta dah tsælloe damteminie. Ij leah stoerre joekehtse nysenæjjah jïh baernie, bene gaskesne 5. daltese jïh 10. daltese jienebh nysenæjjah tsælloe damteminie.

    Gyhtjelassesne gusnie gihtji maam skuvle darjoeji datnem viehkiehtidh, 36,3 prosente tjaala dah geerve almetjh idtjin dam deejrin.

    Pryövenassem vuesehte vaenebe tsælloe gosse båarasåbpoe sjædta. Jienebh tsælloe maanajdaltesne goh jåarhkeskuvlesne damteminie.