Hopp til innhold

Makkár sadji lea sápmelaččain dálá servodatdigaštallamis

Romssa riikkaidgaskasaš filbmafestivála lágidii sierra digaštallama mas sápmelaččaid saddji servodatdigaštllamis lei fáddán.

Ketil Lenert Hansen

Sápmelaččat eai nu dávjá almmolačat huma vealeheami birra man sii vásihit, dadjá dutki Ketil Lenert Hansen.

Foto: Heaika Skum / NRK

Maŋimus logijagiid leat digaštallagoahtán sámi kultuvra ja gullevašvuođa, ja dan oktavuođas čalmmustahttigoahtán sámiid beroštumiid seailluheami ja maiddái iešmearrideami.

Dát áŋggirdeapmi boahtá maiddái oidnosii sihke filmmaid, musihka ja teáhtera bakte. Das sáhttá gaskkustit sámi historjjá, kultuvrra ja beroštumiid, seammás go gažada, rámiida, cuiggoda ja hástala.

Vaikko dát čájeha ahte lea ollu ođđa lávddit mat dagahit ahte sámi jietna buorebut galggašii gullot, de dattetge ollu sápmelaččat vásihit hástalusaid čearddalašvuođa oktavuođas árgabeaivválaš eallimis.

Movt sámevuohta oidno ja gullo servodatdigaštallamis

Jus diet leige fáddán go Romssa Riikkaidgaskasaš filbmafestivála oktavuođas lágiduvvui sierra digaštallandáhpáhus. Gažaldat maid sii jerre lei makkár sadji lea sámi jienas lea dálá Norgga servodagas, ja man ládje lea sámevuohta oidnosis servodatdigaštallamis.

Filbmafestivála lei bovden Riddu Riđu festiválahoavdda, Karoline Trollvik, musihkkara ja filbmadahkki, Elle Marja Eira, ja Norgga Árktalaš universiteahta mánáid ja nuoraid guvllolaš gealboguovddáža vuosttašamanueanssa, Ketil Lenert Hansen doallat sáhkavuoruid.

Dovdet dávjjibut vealaheami go dážat

Hansen čilgii ahte son dutkamis lea gávnnahan ahte oahppoásahusain dovdet sámi dievdoolbmot dávjjibut ahte sii vealahuvvojit ho maid dáža dievddut dahket. Son maiddái čilgii ahte sápmelaččat maiddái vásihit ahte eanet sápmelaččat vealahit iežaset olbmuid go maid dážat dahket.

Son logai dehálažžan bargat cielaheami vuostá, danin go dat buorida sápmelaččain dearvvašvuođa. Dákkár dilli čuohcá earenoamážiid daid sápmelaččaide geat jávohaga čohkkájit almmá bargamis maidege bissehit vealaheami. Hansen maiddai muitalii ahte sápmelaččat eaige nu dávjá muital almmolašvuhtii eaige earáide ahte sii vealahuvvojit.

─ Juste manin nu lea, ii báljo sáhte čilget dadjá Ketil Lenert Hansen.

Son geassá ovdamearkan elliidmáilmmi go lea nu ahte juohkehaš galgá čájehit givrodaga, ja nu han maiddái olbmuid máilmmis ge lea, ja ahte olmmoš dovdá iežas geaniheapmin jus váidališgoahtá.

Ii álot geassit oaffarrolla ovdan

Randi Nymo

Álot geasit ovdan oaffarrolla, ii leat ávkiin midjiide sápmealččaide, dadjá Randi Nymo.

Foto: Heaika Skum / NRK

Okta guldaleddjiin, Skánit buohccidivššár, Randi Nymo gal gesii ovdan dan maid son gohčodii oaffarrollan. Dat sáhttá sápmelaččaide šaddat dat mii eastada bargat alccamet ávkiin, dadjá Nŧmo. Son mutala iežas bajasšaddan ealli kultuvrras gos olbmot leat birgen ja dáistalan ellima rahčamušaguin.

– Mu doavttirgráda barggus leige justa dat bealli maid mun gessen ovdan ja oalát gárvet dán oaffarrolla. Dan dahken danin go diet rolla ii buvtte makákrge buriid midjiide sápmelaččaide, dadjá Nymo.

Danin mii fertet heaitit álot geassimis ovdan oaffarrolla loahpaha Randi Nymo, guhte 1975 rájes lea bargan sámi buohccidivššáriin.

Korte nyheter

  • Serverer reinkjøtt under europafinalen i kokkekunst

    Loga sámegillii.

    Tidligere Boaššu FoodLab, som nå har skiftet navn til Nomad Indigenous FoodLab, serverer reinkjøtt under europafinalen i kokkekunst, Bocuse d'Or i Lyon, i Trondheim tirsdag og onsdag.

    Reinkjøtt er satt som en obligatorisk råvare under kvalifiseringa.

    – Jeg håper serveringa går bra, og at vi blir synligere enn før. Det er vårt mål, sier kokk Elle Sáve Gaup-Oskal.

    – Og å vise at å bruke hele dyret til matlaging, er svært bærekraftig. Forhåpentligvis gir det verdiløft og oppmerksomhet til Sápmi, sier Gaup-Oskal.

    Gaup-Oskal og Boaššu FoodLab serverte reinkjøtt under kokke-VM i Lyon i fjor.

  • Guossuhit bohccobiergu koahkkadáidaga eurohpafinálas

    Les på norsk.

    Ovddeš Boaššu FoodLab, mii dál lea lonuhan nama Nomad Indigenous FoodLab:i, guossuha bohccobierggu maŋŋebárgga ja gaskavahkku Bocus d’Or álgogilvvuin dahjege eurohpafinálas, Troandimis.

    Bohccobiergu lea geatnegahtton vuođđoávnnas Troandima koahkkagilvvuin.

    Bocus d’Or lea nu gohčoduvvon eahpealmmolaš fránska máilmmimeašttirgilvvu koahkaide. Troandimis leat dál álgogilvvut. Sii, geat doppe besset viidásabbot, besset de máilmmifinálii Lyon:s Fránskkas boahtte jagi.

    – Mun sávan dat manná bures guossuhemiin, ja ahte mii boahtit vel eambbo oidnosii go ovdal. Dat lea min mihttu, dadjá koahkka Elle Sáve Gaup-Oskal.

    – Ja čájehit ahte geavahit visot eallis borramuššan, lea nana guoddevašvuohta. Sávvamis addá árvoloktaneami ja fuomášumi Sápmái, lasiha Gaup-Oskal.

    Gaup-Oskal ja Boaššu FoodLab guossuhedje bohccobierggu Lyon máilmmimeašttirgilvvuin diibmá.

    Elle Save Johansdatter Gaup-Oskal. Hun er kledd i en blå kjole med to støre søljer på - og holder i en kasserolle.
    Foto: Andreas Ausland
  • Alisa sáhttá ráŋggáštuvvot iežas dáidaga dihtii maid čájeha Norggas

    Alisa Gorshenina (29) lea ruoššalaš dáiddár. Su dáidda lea oaidnin láhkai Hamsun-guovddážis Hábmeris. Gorshenina lea kritihkalaš ruošša stivrejupmái ja maid Ukraina soahtedillái, ja dat lea dahkan ahte son lea massán vejolašvuođa dáidagis čájehit ruovtturiikkas. Son lea jo sáhkohallan iežas oaiviliid dihtii Ruoššas.

    Su dáidda lea oassin Hamsun-guovddáža ođđa čájáhusas «Den kontroversielle Hamsun».

    Ollu dáiddárat leat báhtaran Ruoššas eret, muhto Gorshenina ii leat jurddašan guođđit ruovtturiikkas.

    – Lea dehálaš ahte olbmot, dákkáratgo mun, bissut Ruoššas, dadjá dáiddár NRK:i Teams-jearahallama bokte.