Lagabui 170.000 olbmo leat galledan sámi dáidačájáhusa Oslos

Les på norsk.

– Dat orru hui issoras ja mon in ipmir lea go duohta obnassiige. Gal dat lea somá gullat, muhto in mon lean vuordán ahte nu ollu olbmot bohtet geahččat čájáhusa, lohká Britta Marakatt-Labba.

Son bohkosa ja gullo su jienas go NRK Sápmi čuojaha sutnje ahte diekkár loguid son ii lean vuordán.

Su dál nu beakkán čájáhus «Bastilis sákkaldagat» lea njukčamánu rájes leamaš oaidnimis Norgga Našunalamuseas, mii lea hui guovddáš sajis lahka Aker brygge Oslos.

Dat lea dán rádjai stuorámus čájáhus, mii lea ráhkaduvvon Britta Marakatt-Labba dáidagiin, ja čájeha earret eará tekstiilla, grafihka, installašuvnnaid ja bácciid su viiddis barggus badjel moaddelogi jagi.

Suoidnemánu maŋimuš beaivvi rádjai ledje lagabui 170.000 olbmot juo fitnan čájáhusa geahččamin, ja ain lea čájáhus oaidnimis vel borgemánu 25 beaivvi rádjai.

Dušše musea rahpančájáhusa guokte jagi dassái leat eanet olbmot fitnan geahččamin go Marakatt-Labba čájáhusa.

Boagustit, čirrot ja ohppet

Museas duođaštit ahte čájáhusas leat rahpama rájes njukčamánus leamaš olu olbmot. Musea guossit leat dávjá guhkes ráiddus gártan čuožžut ja vuordit vuoru geahččat dáiddára beakkán sággojuvvon dáidaga «Historjá», mii lea 24 mehtera guhkki.

Dasa lea musea ferten lágidit duppal ofelastinčájáhusaid gallededdjiide, go leat nu olu galledeaddjit geat sávvet beassat oaidnit čájáhusa fárrolagaid museabargiin guhte muitala čájáhusa birra.

– «Bastilis sákkáldagat» lea dat čájáhus maid eanemus olbmot leat liikon musea sosiála mediain dán giđa ja geasi. Olbmot leat viššalit digaštallan čájáhusa, lohká musea diehtojuohkinráđđeaddi Rannveig Falkenberg-Arell.

Museaguossit leat maid čállán dáiddárii sosiála mediaid bokte.

– Sii eai dovdda mu, muhto sii háliidit muinna váldit oktavuođa, muitalit maid dát lea addán sidjiide dat čájáhus. Man ollu dat lea addán dieđuid sidjiide, ja man ollu dat lea buktán dovdduid sidjiide, lohká, Marakatt-Labba.

– Dat leat boagustan ja čirron, bohkosa son.

Viidát čájehan sámi kultuvrra

Dáiddár illuda ieš dainna go orru ahte stuorra oassi čájáhusa galledeaddjiin leat oahppan sámi kultuvrra birra eanet.

Dat lea ge sus leamaš stuorra mihttomearrin iežas dáidagiin.

– Diet lea leamaš mu ulbmil juo álggu rájes muitalit min kultuvrra birra. Váldit dan viidábut perspektiiva das. Muitalit ahte ná mii eallit ja ná mii háliidivččiimet ain ovddusguvlui eallit, jos eai livčče dat ollu uhkádusat, lohká Marakatt-Labba.

– Daid mun válddán maid bajás daid govain maid dagan dál.

Marakatt-Labba lea ieš maid gullan ahte olbmot juohke guovllus Norggas leat vuolgán Osloi geahččat čájáhusa.

Ovtta dihto dáidaga sus leat olu olbmot fitnan geahččamin.

– Mun jáhkán dat leat olu olbmot geat leat háliidan oaidnit dan «Historjá», mii lea 24 mehtera guhkki. Olbmot eai beasa bal juo oaidnit dan, go dat heaŋgá Romssa universitehtas. Dat jurddašit dá lea áidna geardi goas sii oidnet dan.

Majestehtalaš guossit

Maiddái Gonagaslaš Šloahtas leat boahtán Našunalamuseai geahččat Britta Marakatt-Labba čájáhusa.

Ja eai ge dušše oktii.

– Mun lean gullan ahte Dronnet Sonja ge lea golbmii geahččan dan čájáhusa. Álggos dat bođii iežas bearrašiin, de nuppádassii iežas nieidaskihpáriiguin, ja dat manai vel goalmmádassii geahččamin. Dat lea hui somá, lohká son.

Nu beaggá sávvamis sámi kultuvrra birra vel eanet, sávvá dáiddár.

– Mu mielas dat lea buorre. De máhttet dat fas juohkit dieđuid sámi kultuvrra birra, juohkit min historjjá fas viidáseappot. Ja justa diet 24 mehtera dáidda, dat han lea min historjá, lohká son.

Našunalamuseas duođaštit ahte Dronnet lea leamaš geahččamin čájáhusa, muhto eai háliit duođi eanet dan birra dadjat.

– Gonagaslaš šloahtas eat láve dadjat maidege Dronnega priváhta galledemiid birra, lohká Šloahta diehtojuohkinráđđeaddi, Simen Sund NRK:ii.

– Stuorra lihkostupmi máilmmidási dáiddárii

Našunalamusea čoakkáldatdirektevra, Stina Högkvist, illá gávdná sániid ge mat doarvái bures čilgejit man erenoamáš bures Marakatt-Labba lea lihkostuvvan

– Dán stuorra beroštumi lea nu máilmmi somá vásihit. Dán oažžu roahkka gohčodit stuorra sukseassan. Son lea čájáhusain olahan hui viidát ja olu olbmot leat dál sáhki čuovvut su dáiddalaš bargguid ovddusguvlui ge, lohká son.

Čájáhusa birra leat maid olgoriikkas čállán ja Marakatt-Labba lea sakka nannen iežas sajádaga dáiddáriid gaskka riikkaidgaskasaččat, oaivvilda Högkvist.

– 70-logu rájes han leat olbmot juo beassan oaidnit ahte su dáidágis lea alla dássi. Daid maŋimuš 10-15 jagi lea son eahpitkeahttá eanet beaggigoahtán, ja dál son lea stuorra internašunála násti go dáiddalaš bargguin lea sáhka, lohká son.

Marakatt-Labba olaha viidát go su dáidagis oaidná nu olu beliid, oaivvilda Högkvist.

– Son bastilit govve servvodaga dáhpáhusaid ja sáhttá seammás maid litnásat gielain ovddidit iežas dovdduid. Sus lea fámolaš ja čielga vuohki muitalit historjjá, lohká son.

Maiddái Norgga Stuorradiggi lea oastán Britta Marakatt-Labba dáidaga.

– Dát gal baldá mu

Vaikko dáiddár ieš illuda go gullá rámi, ja dan ahte dálá čájáhusa Našunalamuseas leat fargga moadde čuohte duhát olbmo geahččan, de bidjá dát ge eará jurdagiid jorrat.

– Dieđusge dat movttiidahttá, muhto soames láhkai dat baldá maid mu. Mun jurddašan maid mun nagodan vel bargat. Mun han lean bargan badjel 40 jagi, ja lean muitalan dan maid mun lean muitalan, ja addán oppa ollu. Muhto lihkká mun barggan.

– Mon lean válljen muitalit dan min sámi kultuvrra birra, vai eanet olbmot galget oažžut ipmárdusa. Eai galgga ovdagáttut leat min vuostá, nu go ollu olbmuin leat, lohká Britta Marakatt-Lábba vuollegaš jienain.

• Geahča maid dáiddačájáhusa rahpama njukčamánus: