Hopp til innhold

Ivgu sávašii ovttastahttot ránnjá suohkaniiguin

Odne besse Omasvuona, Ivgu ja Gáivuona suohkanstivrrat gullat maid ođđa ovttastahttin raporta cealká. Raporttas boahtá ovdan, ahte leat eanet buorit go heajos bealit jus dát golbma suohkana ovttastahttoše.

Ivgu-, Omasvuona- ja Gáivuona suohkanstivra oktasaš čoahkkimis

Ivgu, Omasvuona ja Gáivuona suohkanstivrrat digaštalle odne leago vejolaš ovttastahttit dán golbma suohkana. Dá Omasvuona sátnejođiheaddji, Knut Jentoft, Gáivuona várresátnejođiheaddji Ludvig Rognli ja Ivgu sátnejođiheaddji Dan Håvard Johnsen.

Foto: Privat

Otná oktasaš suohkastivračoahkkin dán golmma suohkana gaskka galggai buktit eanet dieđuid dan ođđa raportta birra, mas leat eanet buoret go heajut bealit. Dan oaivvilda Ivgu sátnejođiheaddji.

Ivgu oaidná dán buoremus čoavddusin ovttastahttinbarggus

Ivgu ođđa sátnejođiheaddji, Dan Håvard Johnsen, mielas orru buoremus čoavddusin ovttastahttit dán golbma suohkana dan sadjái go ovttastahttot eará suohkaniiguin.

Johnsena mielas lea buoremus doalahit demokratiija Ivgovuonas ja dasalassin doalahivčče almmolaš bargosajiid.

Otná oktasaš suohkanstivrračoahkkin lágiduvvui Čávkkus Omavuonas. Dan Håvard Johnsen oaidná buoret vejolašvuođaid jus Ivgu, Omasvuotna ja Gáivuotna ovttastahttojit.

– Sii sáhttet bággehallat ovttastahttot eará suohkaniiguin, nu ahte danne oainnán buoremus čoavddusin ovttastahttit Omasvuonain ja Gáivuonain, dadjá Ivgu sátnejođiheaddji, Dan Håvard Johnsen.

Gáivuotna hálida sierra suohkanin - Omasvuotna eahpevissis

Gáivuona suohkanstivra lea ovdal juo cealkán ovttastahttinbarggus ahte hálidivččii bissut sierra suohkanin.

Omasvuona mielas soaitá dát leat dohkálaš vejolašvuohta go juo lea sáhka ovttastahttimis.

Ovdal jagi 1930 ledje dát golbma suohkana juo ovttas, Ivgu namas. Go geahččá olmmošlogu hárrái, de leat badjelaš 7.000 ássi oktiibuot dán golmma suohkanis, Framtid i Nord- áviissa dieđuid mielde.

Korte nyheter

  • Čiekčá vuosttas geardde Sámi ovddas

    Guhtta joavkku servet dán gease Conifa nissončiekčamiidda Bodåddjos.

    Sámi nissonriikkajoavku lea okta favorihtain vuoitit dán gease CONIFA čiekčamiid. Sii oainnat vuite 2022 CONIFA nissončiekčamiid Indias mat ledje vuosttaš stuorát gilvvut.

    Jenny Marie Mannsverk lea okta dan 18 čiekčis váldon mielde ovddastit sámi nissonriikkajoavkku dán gease.

    Son ii leat ovdal čiekčan Sámi ovddas, ja lohká šaddat hui somá ja illuda dasa. – Mun lean maid hui giitevaš go dán vejolašvuođa dál oažžu, lohká Mannsverk.

    Jenny Marie Mannsverk, FA Sápmi
    Foto: Privat
  • Buljo joatká Juoigiid Searvvi jođiheaddjin

    Karen Anne Buljo vuolgá ođđasit jođihit Juoigiid Searvvi. Dát searvi lea ásahuvvon 1988;is ja lea árbevirolaš juigiid várás. Sin doaibma lea ovddidit ja seailluhit árbevirolaš juoigama juoigama.

    Buljo lohká leamaš miellagiddevaš jođihit searvvi ja son lea bidjan olu návccaid dasa. Kontinuitehta lei okta sivva manin son válljii joatkit.

    – Álggus mun ledjen jurddašan ahte in mun joatkke, muhto fuomášedjen ahte gal mun veajan. Ulla Pirttijärvi lei nubbijođiheaddji, ja moai smiehtaime ahte moai jotke.

    Ulla Pirttijärvi Länsman maiddái válljii joatkit doaimmas ja lea searvvi nubbijođiheaddji.

    Karen Anne Buljo
    Foto: Marie Louise Somby
  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK