Hopp til innhold

Sámis dáidá leat máilmmi buoremus sadji čuojahit

Halluci Nation bođii nuppádassii Sápmái čuojahit Riddu Riđđu festiválas. DJ guovttos muitaleaba ahte golbma beaivásaš mátki ii daga maidige go diehtiba man somá lea joavdat ja čuojahit Sámis.

Halluci Nation, ovddeš A Tribe Called Red, deaivvadedje NRK:ain, ja muitaledje ahte Riddu Riđđu lea ovtta daid buoremus sajiin gos sii leat čuojahan.

Geahča Ođđasat-sáddaga mas oaidnát Halluci Nation birra TV-ášši dás.

Foto: Håkon Mudenia

Halluci Nation nammasaš joavku lea okta dain stuorámus násttiin geat čuojahedje Riddu Riđus dán vahkkoloahpa.

Vaikko sii leat guhká diehtán ahte galge čuojahit dáppe, de ii lean sihkkar ahte ollejedje áiggil.

Halluci Nation bovdii "min boahtteáiggi" lávdái dahkat šovva, ja šovva šattai.

Halluci Nation čájeha videoi mat heivejit musihkii.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Min mátkki deikke ádjánii sullii golbma beaivve. Hástalusat álge SAS-bargoheaitagiin. Dasa lassin mis kansellerejuvvojedje moadde girdi. Dat lea issoras guhkes mátki deikke Torontos!

Riddu Riđđu oiddot sadji čuojahit

Mátki manai lihkká bures, ja Halluci Nation jovde áiggil. Joavku lea molson nama «A Tribe Called Red» namas «Halluci Nation» nammii. Dan sii lohket leat dahkan dannego sin musihka maid lea rievdan áiggi miel.

– Munno mielas Olmmáivággi lea magihkalaš sadji. Vaikko moai čuojahetne birra máilmmi, de lea dát earenoamáš fiinna báiki.

Jos livččiide galgat listtu dahkat dutno oiddot čuojahanbáikkiin, gosa livččiide Riddu Riđu bidjat?

– Riddu gal bijan hui álkit daid golmma bajimus sajiide, lohká Bear.

Halluci Nation.

Dievva olbmot čoahkkanedje vásihit joavkku čuojaheamin.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Tim lasiha ahte son oaivvilda ahte dát lea guovtti buoremus sajiin gos soai leaba čuojahan.

Eamiálbmogiidda lea somát čuojahit

Halluci Nation joavku lea čuojahan Riddu Riđus ovdal. Gávcci jagi leat vássán dan rájes go vuosttaš háve čuojahedje dáppe.

Artistta guovttos lohkaba ahte eaba diehtán gosa leigga jođus vuosttaš háve go čuojaheigga dáppe.

Halluci Nation Riddu Riđus.
Foto: Dan Robert Larsen / NRK

- Mun in ádden manne mii leimmet mátkkoštan máŋga beaivve, ja in diehtán juste gosa leimmet jođus. Lea hui hárve moai čuojahetne ná smávva sajiin.

Soai muitaleaba ahte go oidniidba gáktečiŋahan olbmuid Romssa girdinšiljus, de áddiiga masa leaba boahtán.

– Dan oktavuođa maid oaččut sápmelaččaiguin ja eará eamiálbmogiin dáppe lea hui erenoamáš. Dan dovddu ean oaččo nu máŋga eará sajiin.

Erenoamáš deaivvadeapmi

- Lei hui somá singuin deaivvadit! Lean guhká guldalan sin musihka.

Dan muitala Sara Garen Anne Nilut. Soaittáhaga bokte lea ieš fitnan Kanadas, ja vel stuorát soaittáhaga bokte de lei juste dan guovllus gos Halluci Nation boahtá.

Sara Garen Anne Nilut

Sara Garen muitala ahte lei erenoamáš deaivvadit joavkkuin Riddu Riđu guolbanis.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

- Dalle go mun ledjen Kanadas ožžon sin CD'a, ja das rájes lean duollet dálle iskan leat go sis ođđa musihka Spotifyas. Lean veahá "starstruck" dál!

Sara Garen muitala ahte Halluci Nation musihkas lea sin árbevirolaš lávlunvuohki, ja dat sulastahttá luođi muhtin láhkai. Son dovdá gullevašvuođa go guldala sin musihka.

- Ieš liikon juoigat. Olmmoš oažžu sierra dovddu dákkár álgoálbmotfestiválas. Don dovddat liekkusvuođa min sápmelaččaid gaskka ja eará eamiálbmogiid gaskka. Dat lea famolaš.

Korte nyheter

  • Sikkerhets nivå ble økt til nivå 2 på Melkøya

    Fredag den 30. september ble det bestemt av kystverket at sikkerhets nivået på Melkøya i Hammerfest skal bli økt til nivå 2, grunnen til dette er økte trusselnivået skriver ságat

    Naturgassanlegget på Melkøya i Hammerfest.
    Foto: Eirik Sørenmo Påsche / NRK
  • Láhkačeahppi: – Heajos beaivi Brasila álbmogii

    – Otná válgaboađus lea heittot Brasila álbmogii ja eamiálbmogii. Dan dadjá Brasila Sosialisttalaš bellodaga párlamentajoavkku láhkačeahppi, Paulo Stanich Neto, NRK Sápmái.

    – Jair Bolsonaro vuittii 60 proseantta sajiin guktot viesuin párlameanttas. Dat mearkkaša, ahte šaddá váttis stivret vaikko Lula vuoittášiige nuppi válgavuoru. Boahtun sáhttá šaddat kaos, váruha Neto.

    Sosialisttalaš bellodat dagai erenoamáš heajos válgga.

    – Bellodat massii sullii beali iežas párlameantaáirasiin. Dasa lassin massiimet ráđđehusválddi máŋgga oassestáhtas, šálloša Neto.

    Brasilas leat sullii 212 miljon ássi. Riikkas leat 27 federála ovttadaga. Dát leat federála guovlu (Distrito Federal) ja 26 oassestáhta.

    Paulo Stanich Neto
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Dal máhtá mánnáj gáptev lájggit: – Sihtin de nannit gáptev ja guoddemav mánájda

    Anna Kajsa Aira ja Laila Susanna Kuhmunen guovtes Jåhkåmåhkes libá prosjevtav aktan dahkam dan diehti gå libá dárbov vuojnnám gáppteadnemij. Sunnu mielas mánájn li dárbbo gáptijda. Sihtaba mánná galggá oadtjot gápptáj tjágŋat guossa sihtá. Dan diehti de libá gáptijt mánájda goarrom nav vaj æjgáda máhtti gáptijt mánájda lájggit. – Mij la nav tjábbe gáptijn; dat ham vuoset gåsstå boadá, ja dat ham vuoset dån ham gullu duv álmmugij. Soajtá dujna ælla giella, dån la márjju bajássjaddam gånnå de, valla gå dån gápptáj tjáŋa, de dån degu dåbdo at «mån gullu gåsik», tjuottjot Aira. Gulldala Julevmagasijnan.

    – Måj sihtin de nannit gáptev ja guoddemav mánájda