Hopp til innhold

Guterres: – Mii leat soahtamen luonddu vuostá

Luonddu njunuščoahkkin COP15 lea dál jođus Montreal gávpogis Kanádas. Measta buot máilmmi riikkat oassálastet konferánsii gos váldomihttun lea boahtit ovtta oaivilii rámmain mat sáhttet leat veahkkin suodjalit luonddu, elliid ja sáttuid.

– Mii leat soahtamen luonddu vuostá. Mii geavahat luonddu de go livččii hivsset. Dát njunuščoahkkin lea min vejolašvuohta bissehit bilistemiid. dajai Ovttastuvvan Našuvnnaid váldočálli António Guterres čoahkkima rahpama oktavuođas, mii bistá juovlamánu 7. beaivve rájes 19. beaivái.

Opening of COP15 in Montreal
Foto: CHRISTINNE MUSCHI / Reuters

Korte nyheter

  • Måjhteme dov skaehtiebïevnese deelledh?

    Daanbiejjien lea minngemes biejjie gosse maahtah skaehtiebïevnesem deelledh. Jïs ij dam eensilaakan dorjeme, kaanne tjoerh vielie skaehtieh maeksedh.

    Dan jaepien skaehtieetaate 5,1 skaehtiebïevnesh almetjidie deelleme, jaepeste 2023. Göökte biejjieh aarebi aejkiemierien skaehtiebïevnesen deelledh, 2,8 millijovnh almetjh dam dorjeme. 4 millijovnh dam rïhpestamme.

    Jïs ih deellh, dellie skaehtieetaate tjuerieh dah bïevnesh nuhtjedh mij dah vienhtieh reaktoe.

    – Byörh vuejnedh jïs dah taalh mij joe tjåådtje leah reaktoe, jïh tjoerh ussjedidh jïs maam joem faatoes goh byörh bïevnesisnie tjåadtjodh. Maahta dïenesjimmie jallh fradrag årrodh, faageåejvie Rolf Lothe jeahta.

    Datne dïedte åtnah vuejnedh dov skaehtiebïevnese reaktoe sjædta. Jïs båajhtode sjædta, maahta konsekvensh sjïdtedh. Kaanne tjoerh vielie skaehtieh goh daarpesjh maeksedh.

    Bilde av skattemelding på dataskjerm.
    Foto: Terje Bendiksby
  • Davvi-Romssa suohkanat berrejit šaddat sámi suohkanin

    Otne bovdii sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen dan guhtta Davvi-Romssa suohkana šaddat sámi suohkaniin ja šaddát sámi giellahálddašanguvlui.

    -Dát suohkanat gullet sámi giellahálddašanguvlui ja mii bovdet din ohcat sámi suohkanin, logai Mikkelsen gulahallansemináras «Ražasteapmi» gos suohkaniid áirasat ságastallat mo ovdánahttit sámegiela ja kveana gielaid mánáidgárddiin ja skuvllain.

    Otne lea dušše Gáivuona suohkan oassin sámi giellahálddašanguovllus. Suohkanat maid Sámediggi dáhtošii giellahálddašanguvlui leat Návuotna, Ráisá, Skiervá, Ivgu ja Omasvuotna.

    Gáivuonas fállet 200.000 ru stipeandda studeanttaide geat váldet sámi oahpadeaddjioahpu dahje buohccedivššároahpu.

    – Dán erenoamáš stipeandaortnega eat sáhte fállat eará Davvi-Romssa suohkaniidda go eai leat giellahálddašanguovllus, logai Mikkel Eskil Mikkelsen.

    Mikkel Eskil Mikkelsen
    Foto: Mona Solbakk
  • Romssa jïh Finnmárkku jeenjemes eatneme beajsteme

    Les på norsk.

    Dah evtebe vïjhte jaepiej Romssa jïh Finnmárkku lægan fylhki goh jeenjemes eatneme beajsteme.

    Dam byjresedirektoraate bieljele, goh tjaala stoerre energijelissiebigkemh fylhkine dan boelhkesne orreme.

    Eatneme gusnie ij mij beajsteme, lea defineereme goh dajvh mij lea akte, jallh vielie kilomeeterh dubpene vg. geajnoe jallh faamoelissiebigkeme.

    Tjïeltenåejvie naturvernforbundesne, Finnmárkksne, Leif Gøran Wasskog tuhtjie daate håjnoes evtiedimmie.

    Alta kraftverk sin demning i Sautso
    Foto: Kai Erik Bull / NRK