Henning Anti heittii juhkamis badjel jagi dassái. – Mu olbmát balle ahte galgen duššat feasttaid geažil.
Dan muitala Anti Gozuid alde podkásttas. Gula olles oasi dás.
Njuolggočoalat Ella Marie Hætta Isaksen ja Sajje Solbakk digaštallaba buolli báhkka áššiid Sámis. Dán studios eai gávdno njuolggadusat mat ráddjejit ságastallama.
Elisabeth Vik Aspaker heaitá Romssa ja Finnmárkku stáhtahálddašeaddjin. Son lea leamaš doaimmas vihtta jagi.
Dan dieđiha iFinnmark áviisa.
Son nammaduvvui stáhtahálddašeaddjin 2019:is. Son joatká doaimmas jagi lohppii, ii ge loga áigut ođđa áigodahkii ohcat.
Son lohká áviisii ahte maŋimuš áiggiid lea leamaš lossat pandemiija, soađi ja boazolohkamiid geažil.
– Lea ollislaš árvvoštallan. Leat leamaš garra jagit stáhtahálddašeaddjin, ja lean dál agis gos jurddašan mannat ealáhahkii. Ii ge dearvvašvuohta leat šat áibbas buorre, dadjá son.
Saemien soptsestimmieteknologije båata daan jaepien. Saemien gïeleteknologijen evtiedimmiedåehkie UiTsne teknologijem dorjeme.
Inga Lill Sigga Mikkelsen gïeledotkijine Divvunisnie barka. Jeahta dah stoerre teknologijesïelth eah nuekies saemien teknologijide geehpehth.
– Ibie serveri sïjse båetieh jalhts jïjtje barkoem dorjeme mij aalkoealmetjh- jïh unnebelåhkoegïelh daarpesjieh, Mikkelsen jeahta.
– Jis ibie maehtieh saemiestidh jïjtje gåetesne, aalvere gaajhkide aalkoealmetjigïelide, dïhte jåarhka.
Saemien staeriedimmiekontrollh mij jaepien 2007 böötin, aaj dåeriesmoerh teknologisïeltigujmie, v.g. Google jïh Microsoft, råakedamme.
Maahta staeriedimmiekontrolle datovresne gibredh, mohte gellieh sïelth jïh skuvlh balve-dïenesjh nuhtjieh, v.g. Office 365 jïh Google Docs.
Saemien staeriedimmiekontrolle gaskeviermesne lea goh programmelissie, tjoerh gaskeviermeste gibredh.
Divvun tuhtjieh saemien staeriedimmiekontrollh gaskeviermesne eah seamma buerie goh daaroengïelesne jallh englaanten gïele juhtieh.
– Jis saemien gïele edtja jieledh, tjoerh gïelem nuhtjedh, Inga-Lill Sigga Mikkelsen jeahta.
– Mijjese vihkeles gaajhkh maehtieh tjaeledh jïh lohkedh jïjtje gieline, aaj saemiengielesne, Googlen kommunikasjovnedirektööre Sondre Ronander aktine e-påastesne NRKse tjaala.
– Googlen ambisjovne lea ihke gaajhkh maehtieh dej gïelem tjaeledh gaskeviermesne akten biejjien. Mijjieh fïerhten biejjien dennie aamhtsine barkeminie, jïh daelie vielie goh 100 gïelh jaksoes utnebe, dïhte jåarhka.
Microsoften kommunikasjovnedirektööre jeahta dej kontovreprogrammevaaroe lea balvesne.
Programmevåaroe mij daatovrese dorjeme leah jåhteme. Dellie applikasjovnedarjoje tjoerh applikasjovnide balvese juhtedh.
Divvun svååroeh dam dorjeme, mohte balve-versjovne ij leah seamma buerie goh daaroengïelesne jallh englaanten gïelesne.
Aaj vielie dåeriesmoerh båetieh gosse edtjh gaskeviermieversjovnem nuhtjedh, Divvun-dåehkien åejvie Sjur Nørstebø Moshagen jeahta.
