Gean gudni lea sámi leavgga hábmen?

Sámiráđi jođiheaddji lohpida bidjat Sámi parlamentáralaš ráđi kulturlávdegotti geahčadit gean gudni lea sámi leavgga hábmen.

Alta-aksjonen, sameflagg

Dat álgo leavga geavahuvvui Álttá- stuimmiid áiggi ja maid stillas, čájehandihte sámevuođa, muitala Rannveig Persen.

Foto: Arkiv / NRK

Lea dehálaš čuovvolit cuiggodemiid

Sámiráđi jođiheaddji Áile Jávo lohpida bidjat Sámi parlamentáralaš ráđi

Synnøve Persen med sameflagget

Dáiddár, Synnøve Persen tevdnii dan vuosttaš sámi leavgga jagi 1977.

Foto: Fotomontasje: Dan Robert Larsen / NRK

kulturlávdegotti geahčadit gean gudni lea sámi leavgga hábmen. Su mielas lea dehálaš čuovvolit cuiggodemiid mat dál bohtet sápmelaš dáiddáris,
gii oaivvilda ahte sámeleavgga "eadni" Astrid Båhl ii berrešii okto oažžut gudni sámi leavgga hábmemis.

Sápmelaš dáiddár Rannveig Persen cuiggodii dan go Astrid Båhl jo fargga 30 jagi lea ožžon gudni sámi leavgga hábmemis. Dán leavgga dohkkehii Sámekonfereansa jagis 1986. – Mu oabbá Synnøve Persen dat ráhkadii dán leavgga. Maŋŋel de bohte diet rieggát levgii, ja dalle dohkkehuvvui sámi leavga almmolaččat, muitala Rannveig Persen. Su mielas ii berrešii dušše Båhl oažžut gudni sámi leavgga hábmemis.

Astrrid Båhl og sameflagget

Sámi leavgga «eadni», Astrid Båhl.

Foto: Fotomontasje: Dan Robert Larsen / NRK

Álgoleavga geavahuvvui sámevuođa čájehit

Sámi álgoleavga ráhkaduvvui measta logi jagi ovdalgo dat sámi leavga, man Båhl hábmii. Álgoleavga geavahuvvui Álttá-stuimmiid áiggi ja maid Stillas, čájehan dihte sámivuođa, muitala Rannveig Persen.

Sámi leavgga «eadni» Astrid Båhl ii mieđit dán kritihka vuoiggalažžan. Son dajai ikte ahte su mielas lea riekta ahte son oažžu dán gudni, danne go son ieš lea tevdnen ja hábmen sámi leavgga.