Hopp til innhold

Galge válljet stivrrajođiheaddji – muhto eai lean ovtta oaivilis

Sámedikki Finnmárkkuopmodaga (FeFo) stivrraáirasat eai nagodan gávnnahit gii galggai stivret FeFo.

Raymond Robertsen og Jan Olli under FeFos styremøte

DUPPALJIETNA: Fylkkadikki Raymond Robertsen (Olgeš bellodat, gurutbealde govas) joatká stivrrajođiheaddjin, vaikko lei sámedikkis vejolašvuohta oažžut stivrrajođiheaddji. Robertsenis lea dasto duppaljietna FeFos.

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

– Mii eat šaddan gaskaneamet ovtta oaivilii guhte galggai leat stivrrajođiheaddjin, nu ahte dalle gárttai nu ahte eat ožžon Sámedikki beales dan jođiheaddji, dadjá Máret Kirsten Anti Gaup.

Gaup (Bargiid bellodat) lea Sámedikkis válljejuvvon Finnmárkkuopmodaga (FeFo) stivrralahttun. Son lei evttohan iežas stivrrajođiheaddjin, muhto Sámedikki eará stivrralahtu guoktás lei eará árvalus.

– Dat lei nu olu dakkár eahpečielggasvuohta goabbá dat lei dat evttohas dan guovttos. Mun oainnán medias ahte dat ii lean dat gean mun jurddašin lei dat evttohas, dadjá Gaup.

Robertsen joatká jođiheami

Marit Kirsten Anti Gaup og Mathis Nilsen Eira utenfor Scandic hotell i Karasjok

NUPPI OAIVILIS: Marit Kirsten Anti Gaup (Bb) ja Mathis Nilsen Eira (NSR) eaba lean ovttaoaivilis gii galggai beassat jođihit FeFo.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Sámedikkis ja Finnmárkku Fylkkadikkis lea goabbáge ásahus válljen golbma stivrraáirasa FeFo stivrii. Juohke jagi válljejit dát áirasat stivrrajođiheaddji. Ulbmilin lea ahte Sámedikkis ja Fylkkadikkis lea vurrolaga jođiheaddji.

Dál livččii leamaš Sámedikki vuorru.

Nu ii šaddan.

– Mii, golbma stivrraáirasa, Sámedikki bealis eat boahtán ovtta oaivilii, ja eanetlohku válljii dalle ahte Raymond Robertsen joatká, čilge Mathis Nilsen Eira.

– Ii livčče vuogas stivrrabargui

Eira lea boazodoalu ovddasteaddji FeFo stivrras, ja goalmmát stivrraáirras Sámedikki bealis lea Máret Guhttor (NSR). Raymond Robertsen (Olgeš bellodat) lei stivrrajođiheaddji ovdal čoahkkima mannan bearjadaga go galggai válljejuvvot stivrrajođiheaddji. Son válljejuvvui fas viđain jienain ovtta jiena vuostá.

Manne dii ehpet šaddan ovtta oaivilii?

– Dan mun in leat sihkkar mii dasa lea duogážin. Dat ledje guokte evttohasa, Máret Risten Anti Gaup evttohii iežas. Mii earát evttoheimmet Raymond Robertsen, dainna sivain vai eat hehtte stivrra barggu, vástida Eira.

Jus šaddá 3-3 go galget válljet stivrrajođiheaddji, de vállje Sámediggi Finnmárkolága vuođul stivrrajođiheaddji. Ja jus nu šattašii de livččet ferten vuordit dassái go Sámediggi gieđahallá ášši, ja dan ii jáhke Mathis N. Eira livčče lean vuogas.

Ballá duppaljiena ruvkeáššis

Mannan duorastaga ovdal stivrračoahkkima čoahkkinaste Sámedikki FeFo-áirasat ieža. Dán čoahkkimis eai šaddan ovtta oaivilii. Gaup evttohii iežas jođiheaddjin. Eiras ja Máret Guhttoris lei nubbi evttohus. Eira dadjá ahte gean soai evttoheigga ii leat almmolaš.

Gaup ballá ahte Sámediggi dál ii leat seamma nanus FeFos áššiin, main Sámediggi ja Fylkkadiggi leat guovtte oaivilis.

Ovdamearkka dihtii Nussir-ruvkeáššis.

Máret Guhttor

STIVRRAÁIRRAS: Máret Guhttor (NSR) lea Sámedikki goalmmát FeFo-stivraáirras.

Foto: Mette Ballovara / NRK Sápmi

Sámediggi lea vuostá ahte huksejuvvo ruvke Fálesnuorrái. FeFo gis lea cealkán jo, eanetlohku lea leamaš Fylkkadikki bealde danin go stivrrajođiheaddjis lea duppal jietna.

– Sáhttá dál šaddat nu ahte jus stivra galgá oktii vel gieđahallat Nussir-ášši, de sáhttá jođiheaddji geavahit duppaljiena. Ja de mii čohkkát dies ja ášši ii mana viidáseappot gosage, oaivvilda Marit Kirsten Anti Gaup.

Mathis N. Eira ii jáhke dán šaddat duohtavuohtan.

– Nussir-ášši lea jo gieđahallon stivrras. Ja maŋŋá go Sámediggi lea gieđahallan ášši, de boahtá dat mannat njuolgga departementii, ii ge oktii vel FeFo stivrii, oaivvilda Eira.

NRK Sápmi ii leat lihkostuvvon oažžut kommentára Máret Guhttoris dán áššis.

Korte nyheter

  • Nammaduvvon dieđainstituhtaid searvvi ságadoallin

    Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvi lea válljen Pirita Näkkäläjärvi ságadoallin čuovvovaš golmma jagi badjái.

    Näkkäläjärvi doaibmá dálá dilis Sámedikki ságadoallin ja lea maiddái nákkosgirjedutki.

    Näkkäläjärvi lea leamaš Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvvi stivrra várrelahttun jagi 2023 rájes, dieđiha Yle Sápmi.

    Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvi earret eará nanne instituhtaid doaibman vejolašvuođaid ja lasiha ipmárdusa instituhtaid doaimmaid váikkuheamis.

    Suoma Sámedikke presideanta Pirita Näkkäläjärvi.
    Foto: Suoma Sámediggi
  • FeFo lea almmuhan dieđuid Finnmárkku ealgabivddu birrra

    Alimusriekti ii vel leat cealkán duomu Kárášjoga-áššis. Nu lea ge ain eahpečielggas galgá go dušše Finnmárkkuopmodat (FeFo) hálddašit ealgabivddu Finnmárkkus, vai gártá go juogadit dán barggu Kárášjoga gieldda ássiin.

    FeFo lea otne almmuhan ahte sii dat goit ráhkkanit ealgabivdoválaid juohkimii, go dál lea juo miessemánnu.

    Dán jagáš ealgabivddu almmuheapmi lea maŋiduvvon vuorddedettiin duomu Kárášjoga áššis, muhto mii leat gergosat almmuhit bivddu nu jođánit go duopmu lea celkon, čállá FeFo.

    FeFo:s lea buorre jáhku ahte duopmu boahtá miessemánu mielde. Seammás eai loga sáhttit vuordit almmuhemiin, jus duopmu ádjána vel eanet.

    Danne lea FeFo mearridan ahte maŋimusat miessemánu 27. beaivvi goit almmuhit bivddu, ja ealgaválaid ohcanáigemearri gártá de geassemánu 6.beaivvi.

    Ealgaválaid vuorbádeapmi gárttašii de geassemánu gaskamuttus.

    Jos duopmu boahtá árabut, de sirdašuvvá maid ohcanáigemearri, čállá FeFo.

    Ođđajagimánus dat almmuhii FeFo ahte sii eai dán jagi almmut ealgabivddu, ovdalgo Alimusriekti lea cealkán duomu Kárášjoga-áššis. Dát eaddudii olu olbmuid.

    En elgokse ble felt i karasjok under elgjakten 2019 av Lemet Johanas Nystad
    Foto: Lemet Johanas Nystad
  • Cuoŋománus ii leat Davvi-Norggas leamaš 33 jahkái nu buolaš go dán jagi

    – Čoavddatmohkis Kárášjogas mihtidedje - 32,9 gráda cuoŋománu 5. beaivve. Nie buolaš ii leat 33 jahkái leamaš cuoŋománus Norggas.

    Nu muitala Meteorologálaš instituhta dálkkádatdutki Jostein Malmen NRK:i.

    Mannan mánus ledje 17 nu gohčoduvvon buolašolahusa Norggas, ja eanemus buolaš lei Finnmárkkus.

    Golggotmánu rájes diibmá leat dálkkádatdutkit oaidnán ahte Norggas ja Skandinávias eanaš lea leamaš čoaskásat dálkkit go dábálaččat. Eurohpás muđuid lea ges leamaš nuppe láhkai. Doppe lea leamaš lieggasat dálki go ovddit jagiid.

    Karasjok
    Foto: Nils John Porsanger / NRK