Hopp til innhold

Elsa Laula Renberg ii hállán mánáidisguin sámegiela

Elsa Laula Renberg lei nisu gii lágidii vuosttaš sámi riikkačoahkkima. Siri Broch Johansen lea sus čállán biografiija. Dát lea ovdal almmustuhtton dárogillii, ja Troandima sámi 100 jagi doaluin almmustuhtto dát girji davvisámegillii.

Elsa Laula Renberg

Elsa Laula Renberg lei nisu gii beroštii sámi áššiin. Erenoamážit barggai son boazosámiid ovddas, ja ásahii maid vuosttaš boazosámiisearvvi Ruoŧas, Lapparnas sentralforbund.

Elsa Laula Renberg lei son guhte lágidii vuosttaš sámi riikkačoahkkima. Sus ii leat olus mihkkege gullon ovdalgo dalle ráhkkanišgohte ávvudit sámi vuosttaš riikkačoahkkima 80 jagi doaluide Troandimis 1997:s. Das rájes lea gullogoahtán eanet dán Ruoŧa beale sámenissonis. Ja dál dat gal juo girjige gávdno maid girječálli Siri Broch Johansen lea čállán Elsa Laula Renbergga birra.

Golai guhkesáigi ovdalgo čálligođii biografiija

Siri Broch Johansen

Siri Broch Johansen lea čállán girjji Elsa Laula Renbergga birra. Logemat jagi smiehtai ovdalgo čálligođii. Girjjjis leat olu dieđut ruoŧa sámi nissonis gii náitalii Norgii ja čohkkestii sámiid dan vuosttaš sámi riikkačoahkkimii.

Foto: Bent Johansen / Pressebilde

Girječálli Siri Broch Johansen muitala iežas guhkes áiggi smiehttan ovdalgo čálligođii Elsa Laula birra girjji. Logemat jagi dat gal golle ovdalgo dovddai iežas gearggusin čálligoahtit. Easka maŋŋil go oinnii teáhterbihtá Elsa Laula birra, de álggii son čállit.

Digitála áigi álkidahtii barggu čohkket dieđuid

Jos son livččii álgán dalle juo go smiehttagođii čállit Elsa Laulas bijografiija, dalle livččii lean mealgat váddásat gávdnat su birra dieđuid. Dien logi jagis buorrániilei digitála-áigi sakka, ja son de sáhtii Deanus čohkkát ja ohcat Elsa Laula Renbergga birra dieđuid interneahtas.

Sámegiella lei giella mii lei dohkálaš boazomeahcis

Girji maid Siri Broch Johansen lea čállán

Dá lea girji maid Siri Broch Johansen lea čállán dárogillii, dál hui farga almmustuhtto dát girji davvisámegillii.

Foto: Vefsn Museum

Girječálli muitala iežas háleštan Thomas Renberggain, dassá lea guhkes áigi, ja son lei dalle juo vuoras almmái. Dalle muitalii Renberg ahte Elsa Laula ii hállán singuin sámegiela, ruovttus hálle sii dáro- ja ruoŧagiela. Sámegiela sii gal hálle dušše boazomeahcis, muhto ii son sáhttán gal muitalit manne nu lei. Soittii lean danne go sii ásse Mussiris, ja sin bearaš lei áidna boazosámibearaš mii ásai dán gávpogis.

Korte nyheter

  • Gåatome-aehpie Romsa jïh Finnmárksne

    Daelie lea gåatome-aehpie gellie båatsoesïjtine Romsa jïh Finnmárksne. Liemkede vearelde, dorjeme bovtsh eah maehtieh gåatome gaavnedh, dan åvteste jïenge deavesne sjïdteme.

    Romsasne lea gåatome-aehpie vïjhte båatsoesïjtine: Sállir, Stuoranjárga, Stállonjárga, Uhcanjárga jïh Fagerfjell.

    Tsiehkie lea seamma Jillie- Finnmárksne aaj.

    Edtjebe gellie dajvh minngebe våhkoen kraanskodh, jukte læstoe dajvigujmie gusnie gåatomeaehpie lea maahta stuerebe sjïdtedh, Staatehaaltoje Finnmárksne tjaala.

    Luvlie-Finnmárksne reektehtsh vuesiehtieh gåatometsiehkie lea geerve uktsie dajvine.

    Staatehaaltoje Romsa jïh Finnmárksne vaajtele almetjh tjeapetji leah gosse edtjieh vaerine årrodh.

  • Sámi spábbačiekčit leat hárjánan cielahuvvot

    Les saken på norsk: Samiske fotballspillere vant til rasisme

    Nuorra sámi spábbačiekčit vásihit ollu cielaheami, sihke spábbačiekčanšiljus ja olggobealde šillju.

    Kárášjoga spábbačiekčanjoavku Nordlys IL vásiha ahte leat geahččit geat fasttes kommentáraid dadjet sihke duopmáriidda ja čikčiide.

    – Mii leat gullan jævla fjellfinn, samejævel og helvetes same, dadjá Ole Rune Hætta.

    Hætta jođiha spábbačiekčanjoavkku, man oaivvilda lea šaddan hárjánit cielahuvvot.

    Finnmárkku spábbačiekčanbiire lea dál bargagoahtán ođđa prošeavttain mii galgá váikkuhit dasa ahte buohkat geat gullet spábbačiekčamii galget dovdat gullevašvuođa.

    Prošeavttas lea earenoamáš fokus čatnat oktavuođaid dáččaid, sámiid ja kveanaid gaskkas.

    Oassin spábbačiekčanbiire prošeavttas lea earret eará ahte atnit guokte bearráigeahčči eanaš ahkemearriduvvon spábbačiekčamiin.

    Bearráigeahččit galgába čuovvut čikčiid, duopmáriid, hárjeheaddjiid ja gehččiid láhttema ja dieđihit eahpesávahahtti dáhpáhusaid.

    – Dát šaddá midjiide hui deaŧalaš áŋgiruššan, dadjá Finnmárkku spábbačiekčanbiirre jođiheaddji, Roger Finjord.

    Diehtun: Ole Rune Hætta bargga NRK Sámis, muhto ii leat mielde doaimmahuslaš barggus dáinna áššiin.

    Roger Finjord. Daglig leder i Finnmark fotballkrets.
    Foto: Frank Rune Isaksen / Frikant Mediedesign
  • Háddjanan Sámediggi duohtavuođa ja soabaheamis

    Les på norsk: Et splittet sameting i sannhet og forsoning

    Nordkalottfolket ovddidit iežaset evttohusaid duohtavuođa- ja soabadeami raportta čuovvoleapmái. Dan muitalit bellodatjođiheaddjit NRK Sápmái.

    Nu ii oro šaddamin ovttaoaivilvuohta Sámedikkis mo čuovvolit dáruiduhttima vahágiid.

    Sávve leat čoahkis
    Norgga sámiid riikkasearvi (NSR) sávai Sámedikki leat nu čoahkis go vejolaš raportta gieđahallamis.

    -Ii leat eahpádus ge das ahte mii leat nannoseappot čoahkis, go galgat ovddidit doaibmabijuid mat galget buot sápmelaččaide buorrin, cealká parlamentáralaš jođiheaddji Beaska Niillas (NSR) preassadieđáhusas,

    Vuođđun politihkalaš gieđahallamii lea sámediggeráđi evttohus doaimmaide mo njulget dáruiduhttima vahágiid.

    Njukčamánus mearridit
    Dán vahkus álge politihkalaš šiehtadallamat Sámedikki lávdegoddečoahkkimiin. Ja dál lea juo čielggas ahte nubbin stuorámus bellodagat ovddida sierra evttohusaid raportta čuovvoleapmái.

    Nordkalottfolket ovddida evttohusaid duorastaga.

    Mo Sámediggi loahpaloahpas dáhtošii divvut dáruiduhttima háviid mearridit dievasčoahkkimis njukčamánu 4. - 8. b. dán jagi.

    Sannhets- og forsoningskommisjonens rapport
    Foto: Inga Máret Solberg Åhrén / NRK