Hopp til innhold

Dá sárdnu prinseassa sámegillii – sámediggepresideanta baicce ii dahkan

Sámegielgelbbolašvuođa haga celkkii Norgga prinseassa TV-dearvvuođaid sámegillii. – Ja seamma vehkiin ja rusttegiiguin livččii sámediggepresideanttas seamma vejolašvuohta, dadjá NRK-kommentáhtor.

Prinsesse Märtha Louise

HISTORJJÁLAŠ DÁHPÁHUS: Borgemánu 20. beaivve 2001 sáddejuvvojedje vuosttaš sámi TV-ođđasat. Dan oktavuođas ovdanbuvttii prinseassa Märtha Louise 20-sekunddasaš rahpancealkámušaid sámi gehččiide.

Sámediggepresideanta lea cuiggoduvvon go ii sárdnidan sámegillii iežas ođđajagisártnis.

16 jagi áige gal baicce sárdnidii Norgga prinseassa sámegillii, vaikko sus ii leat ii veaháge sámegiel-duogáš. Märtha Louise sártnáš ii bistán gal guhkit go 20 sekundda.

Sámediggepresideantta Vibeke Larsena (Bb) ođđajagisárdni bisttii gávcci minuhta – eará sániiguin 16 geardde guhkit go prinseassa sártnáš.

– Liikkáge lea lunddolaš buohtastahttit dán guokte cealkámuša. Sámediggepresideanta galggašii dan fuomášit, oaivvilda NRK kommentáhtor Magne Ove Varsi.

Sametingets president taler til folket fra Sametinget.

MAIDDÁI HISTORJJÁLAŠ: Sámediggi ráhppui 1989, ja dál lei vuosttaš háve ahte sámediggepresideantta ii sárdnidan ođđajagisártnistis sámegillii.

– Massán giela

Vibeke Larsen lea rahpasit muitalan ahte ii leat beassan mánnán oahppat sámegiela.

– Nugo guokte goalmmádasas sápmelaččain, de váilu mus sámegiella. Dáruiduhttin rivvii giellamet. Ieš in leat nagodan váldit giellan ruovttoluotta, celkkii presideanta sártnistis.

NRK-kommentáhtor Magne Ove Varsi lea ieš vuosttašgielat sámegielhálli, muhto lohká iežas bures áddet giellamorraša man sámegielaskeahtes sápmelaččat gillájit.

– Muhto sámediggepresideanttas han leat Sámedikkis nana ámmátlaš sámegiel-veahkit su iežas lagasbirrasis, dadjá Varsi.

Son čujuha earret eará Sámedikki giellaossodahkii, mas lea okta dain buoremus sámegielgelbbolašvuođain Norggas.

Magne Ove Varsi

GULDAL: Ná čilge NRK Sámi kommentáhtor Magne Ove Varsi manin šattai nu garra digaštallan maŋŋá sámediggepresideantta ođđajagisártni.

– Go prinseassa máhttá – de sihtat máhttá presideanta

– Galgat muitit ahte Märtha Louises ii lean lahkage seamma persovnnalaš sámegiel-dássi go Vibeke Larsenis lea. Presideanta han lea ieš muitalan ahte sus han lea muhtin muddui nu gohčoduvvon passiiva giella, dadjá Varsi.

Vibeke Larsen lea čilgen NRK:i ahte sus leat mánát geat leat sámegielhállit. Dasa lassin lohká duollet dálle sámi áviissaid ja neahttaartihkkaliid. Sámegielkurssa lea maid čađahan.

Ovdalgo Märtha Louise sárdnidasttii sámegillii, de lei gal ožžon viehka buori ja dárkilis veahki NRK Sámis. NRK Sápmi veahkehii prinseassa sihke teavsttain, hárjehallamiin ja mo galgá dadjat iešguđet sámegielsániid ja -cealkagiid.

– Ja go juo Märtha Louise nagada 20-sekunddasaš sártnáža ovdanbuktit sámegillii, de galggašii gal gáddit ahte sámediggepresideanta, geas lea buoret gielladássi go prinseassas, nagada gávcci minuhta hállat sámegiela jos oažžu veahki, oaivvilda NRK-kommentáhtor.

Sametinget

MÁHTTET GIELA: Sámediggi lea okta dain Norgga ásahusain main lea buoremus sámegielgelbbolašvuohta. NRK:i lea duođaštuvvon ahte Sámedikkis gávdnojit seamma buorit giellaveahkkevejolašvuođat, nugo prinseassa Märtha Louise oaččui.

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Oanehaš áigi

– In dal mun šaddan sámediggepresideantan dušše dan ođđajagisártni dihtii. Easka guhtta beaivve ovdal áigemeari sáddet sártni dohkkeheapmái, de fuobmájin dan. Dat lei njulgestaga menddo oanehaš áigi ahte lei vejolaš sárdnidit sámegillii, dadjá sámediggepresideanta.

– Árvvoštallen gal ovtta gaskkas osiid das sárdnidit sámegillii. Muhto in dovdan iehčan doarvái oadjebassan, iige lean mus veahkki dan dahkat, lasiha Vibeke Larsen.

Vuollelaš mánu geažes álget sámi 100-jagi ávvudoalut «Tråante 2017».

– Dalle lea gal mus buoret áigi, ja dalle lea mihttu juobage osiid sárdnidit sámegillii, dadjá Larsen.

Korte nyheter

  • – Regjeringens kraftpakke gir en Klondyke-stemning

    Sametingspresident Silje Karine Muotka (NSR) reagerer på det høye antallet innmeldte vindindustriprosjekter.

    – Regjeringen har gjennom vedtaket om å elektrifisere Melkøya og sin Kraftpakke skapt en febrilsk Klondyke-stemning hos mange, advarer Muotka.

    Hun syns det er stort behov for å vurdere realismen i at det er så mange nye prosjekter som meldes inn.

    – Samiske rettighetshavere, både reindrifta, fastboende, andre beitenæringer, utmarksutøvere og sjøsamer blir sterkt påvirket av alle disse prosessene som nå må gjennomføres og dette er både sterkt konfliktskapende og meget ressurskrevende, påpeker Muotka.

    Loga sámegillii

    Sametingspresident Silje Karine Muotka under overrekkelse av sannhets- og forsoningskommisjonens rapport.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • – Ráđđehusa fápmopáhkka dagaha Klondyke-vuoiŋŋa

    Sámedikki presideanta Silje Karine Muotka (NSR) atná unohassan go leat dieđihuvvon nu olu bieggaindustriijaprošeavttat.

    – Ráđđehus lea Muolkkuid elektrifiserenmearrádusa ja fápmopáhkaset bokte dagahan ahte máŋgasii lea šaddan hirbmat Klondyke-vuoigŋa, cuiggoda Muotka.

    Muotka mielas lea dárbu árvvoštallat realismma das go leat nu ollu ođđa prošeavttat mat dieđihuvvojit.

    – Sámi vuoigatvuođalaččaide, sihke boazodollui, dáloniidda, eará guohtonealáhusaide, meahcásteaddjiide ja mearrasámiide čuhcet hui garrasit buot dát proseassat mat dál fertejit čađahuvvot. Dat dagahit garra dáistalemiid ja leat hui ressursagáibideaddjit, váruha Muotka.

    Les på norsk

    Silje Karine Muotka
    Foto: Emma-Marie B. Whittaker / NRK
  • Ollugat háliidit bargagoahttit bieggafámuin Finnmárkkus- elfápmoneahtta gáržžida doaimmaid

    Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta, NVE lea ožžon dieđu 21 ođđa bieggafápmoprošeavttas, muhto elfápmooktavuohta Finnmárkkus lea beare unni ja nu ii sáhte NVE dohkkehit buot prošeavttaid.

    Ovdal geassemánu galgga NVE geargan geahččat prošeaktaárvalusaid, de mearridit makkár prošeavttaiguin galget viidásabbot bargat.

    Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta háliida prošeavttaid maid báikkálaččat dohkkehit ja nu unnán riidu badjeealáhusain go vejolaš.

    – Jos gielddat eai dohkket ja dáhtu prošeavttaid de eat bargagoađe konsešuvnnaiguin, lohká NVE ossodatdirektevra Inga Katrine Johansen Norberg.

    NVE maid gáibida dokumentašuvnna sis geat ohcet bieggafápmoprošeavttain álgit, ahte bádjeealáhusain leat gulahallan dahje váldán mielde ságastallamii doaimmaid hárrái.

    – Dát lea diehttu sidjiide geain lea dáhttu bieggafápmoprošeavttain álggahit ahte badjeealáhusain gulahallet jo álggu rájes, čilge Norberg, nu lea ge sis dáhttu gávnnahit makkár prošeavttain lea unnimusat váikkuhusat earáide ja varra nu gávdnat daid buoremus prošeavttaid maid.

    Almmuhan prošeavttaid

    Duorastaga de almmuha NVE makkár prošeavttat sidjiide lea almmuhuvvon, go dát lea oassi plánas čuovvulit ráđđehusa áigumuš Finnmárkkus nannet elfápmo- ja industriijaovdánahttima.

    Ovdal cuoŋománu 22. beaivve galge vejolaš huksejeaddjit dieđihan sin prošeavttaid. Nu leat 21 ođđa dieđáhusa bieggafápmohuksemiid birra boahtá, okta diehtu čáhcefámu viiddideames Álttás ja dasa lassin njeallja bieggafápmoášši maid jo leat gieđahallamin. Nu leat oktiibuot 26 ášši maid NVE galgga geahččat.

    Oktiibuot de lea dáid prošeavttain dárbu olu elrávdnjái, árvvoštallet 10.800 megawatt dahje 10,8 TW geavahit dáid prošeavttain

    – Jos galgga veaháš čilget man olu dát lea de sáhttá álkit čilget ahte olles Finnmárkkus lea dál bidjon elrávdnji 244 megawatt ovddas, čilge NVE koordináhtor Anette Sandvand-Dahlene.

    Badjeealáhusas ballet olu barggu šaddat visot dáid ođđa bieggafápmoohcamiin. Badjealmmái Magne Ballovara lohká muhtin orohagain šaddat olu bargu go leat olu ohcamat seamma guovlluide.

    Vindkraftanlegg ved Kjøllefjord i Lebesby kommune
    Foto: Allan Klo / NRK