Akta nieljijs låhki girjijt bæjválattjat . Valla majt dahkat gå girjev sidá låhkåt ietjat ulmmejuohkusij, ja ietjat giellaj ij gávna ienep gå guokta-gålmmå romána - mav la juo moaddi låhkåm?
Na, iesj jårggålahttjá.
Gåjt jus usjudalá dagu Are Markku Tjihkkom (18).
– Mavas ælla girje, de hæhttuv iesj jårggålittjat.
Tjihkkom la joarkkaskåvllåoahppe, ja asstoájgen la girjev jårggålam. Dan diehti gå ittjij ienep girjijt ietjas giellaj gávna.
Suv mielas ælla nuoges ållessjattuga girje, ja ælla ga nuoges dåbdos ja lågådahtte girje. Duodden lij sujna dárbbo ålles subttsasav låhkåt mij nuorajda ja ållessjattugijda hiehpi gassjelis giellaj.
Vájbi sæmmi girjijs låhkåmis
Da guokta-gålmmå girje ma gávnnuji lij Are Markku juo moaddi skåvlåájgen låhkåm. Dassta de maŋŋenagi vájbaj, ja dajna de ietjá girjijt sidáj låhkåt.
– Álggiv nåk suohtan. Avta biejve huomájiv hæhttuv mån juojddáv jårggålit, ja nåk suohtan dahkat lågådahtte girjev julevsábmáj aj. Ij dav lijssi ietján gå ælla ietján vuojga girje.
Tjihkkom la klassikarav "Alice in Wonderland" dåbdos tjálles Lewis Carollas jårggålam ieŋŋilsgielas, mij sábmáj sjattaj "Lisá Imájájmon". Sån luluj sihtat ienep girjijt julevsábmáj ma lij ålles væráldin dåbddusa ja ma li lågådahtte.
– Ja de diedon luluv låhkåt ienep girjálasjvuodav ålggorijkas. Ålles væráldis. Ij ga dåssju Vuonas ja Europás. Vaj de la boandás girjálasgvuohta ja biele.
Dåssju subttsasa ja giehto
Are Markku Tjihkkom ittjij sáme girjálasjvuodav sidá jårggålit gå suv mielas da dåssju li dålusj ájge subttsasa jali ællosujttoromántihkka, jali goappátjijt. Sujna ij la nav miellagiddis dakkárijt låhkåt.
– Sáme girjálasjvuohta l unne. Ja de dåssju gallegasj tiemá. Ja dajs vijmak vájbbá. Gå la skåvlåájge juo ålov låhkåm dakkár subttsasijt, måjudallá Tjihkkom.
Iesj hæhttuj almmudagáv álgadit
Huoman ij lim nav álkke. Ij lim ber girjev válldet ja almodit dav.
– Gæhttjaliv má fállat muhtem sáme almmudagájda. Mavas da e nivá navtik hæhkkat almodit girjev duodden. Gå sidjij lij má snivva dale dát biednigij hárráj gå majt máhtti almodit. Ja de oadtjiv biednigijt Sámedikkes, ja de li tjanáduvvam dasi.
Hásstalusá tjuovoj, valla Tjihkkom ittjij dármeduvá.
– De ij lim máhttelis ieme álmmudagá baktu almodit. Hæhttujiv ietjam almmudagáv vuododit.
Tjihkkom almmudagáv álgadij, ja rudájt Sámedikkes åtsåj. Ja de hæhttuj vil hájn korrekturlåhkkev ja prienntidagáv gávnnat. Ja de duodden iesj vuobddet.
Tjihkkom la gijttevasj gå korrektuvralåhkkev Svierigin gávnaj.
– Hæhttuv suvva gijttet gå visjáj låhkåt, nåvkå vil. Maŋŋela esski oadtjuv Sámedikkes biednigijt, ja de la maŋŋela máksám bálkkájt.
Dat ij la dåssju girjev jårggålit, ja de nåvtik jårbån almodit.
Akta nieljijs låhki
Akta nieljijs bæjválattjat girjijt låhki asstoájgen, vuoset Norsk mediebarometer (jagen 2020).
Statistihkalasj guovdásjdåjmadagá milta de 63 prosenta sijájs gudi páhpergirjijt låhki románajt ja novellajt låhki.
Ja duodden Forleggerforeningens bransjestatistihkka jages 2020 vuoset girje ållåsvuobddem lasedij aktse prosentajn.
Ij la dåssjen barggám
Tjihkkom la ávon, ja sunji merkaj ålov gå vijmak girjev la bessam almodit.
– Dat lij hávsske gå de dav guovte jage bargov ållijiv. Gulliv vijmak lav gærggam. De ij lim dát guovte jage barggo dåssjen. Dassta sjattaj ajtu juoga.
Tjihkkom la vas nuppev girjev sæmmi girjjetjálles jårggåláhttjám. «Through the Looking-Glass, and What Alice Found There” mij de sábmáj sjattasj «Lisá muodudagá tjadá».
Valla goassa almoduvvá, de ij diede, danen gå Tjihkkom ij rat diede majt giese maŋŋela galggá dahkat dálla gå la joarkkaskåvlåjn gærggam, ja duodden hæhttu duollodiddjijt åhtsågoahtet.
– Dat la dan Lisá imájájmo láhkáj jiermedis ja suohtas subtsas. Ja de luluv låhkåt ienep girjálasjvuodav ålles væláldis, ij dåssju Vuonas ja Europas.
Dajna l de Tjihkkom girjálasjvuodav lasedam vargga 50 prosentajn nuorra ållessjattugijda, mav suv mielas la stuorra dárbbo.
- Lågå aj:
- Lågå aj:
- Lågå aj: