Hopp til innhold

Arahavdi

Go dás geahčat bajás váriid guvlui de oainnát ráji gos muorat eai šat šatta, dat lea orda. Ja dákko báikkiid lea okta báiki man gohčodit Fávrrosorda. Dohko lea okta olmmoš dolin čiehkan ruđaid ja silbbaid. Nu gohččon Árahavdái. Muhto dan hávddi ii leat álki gávdnat, ja vaikko gávnnalit, de ii leat dušše váldit daid ruđaid. Girječálli Johan Turi čálii dan árahávddi birra ná:


Árahávddiid daihe čiegáid birra

Čiehká biddjojuvvo juvvii ja alla dievá nala. Ja dat biddjo muhtumin sániiguin nu, ahte eai oaččo váldit iežát go sogat. Ja jos iežát váldet, de ráimmahallet. Ja dan dihte eai duostta váldit čiegáid, vaikko dihtet gal gos dat leat. Boares sámit hupmet olu daid čiegáid birra, ahte dat leat eatnamis. Ja sin huma mielde lea gale nu, ahte sii dihte deid čiegáid sulaid gos dat leat. Ja hupme olu ahte das lea okta čiehká, ja dan báikkis lea maiddá čiehká. Ja hohke vuolgit váldit, muhto sii balle dein čiegáin, deinnago sii ledje ožžon dieđu soapmásiin, geat ledje váldán soames čiegás ruđaid, ahte váralaš dat lea váldit.

Dat lea dakkár, ahte gii gávdná dakkár čiegá, mas leat jápmán dat isidat ja árbbálaččat, de go rahpasa gievdneravda, ja álgá oažžugoahtit, de dat álgá baldalit. De rievdá dat gievdneravda, maid lea doallame vuovssá oaivin, ja go ii olmmoš luoitte, de rievdá stuora cuoppun, ja de fas rievdá gearpmašin, ja de rievdá vaikko makkárin. Muhtumin álgá buollit ruoná dollan, ja de viimmat boahtá ieš beargalat su hámiinis. Ja de galgá dadjat ná: "Don it dárbbaš daid, don birget go oaččut olbmuid sieluid helvehii, mana eret, sáhtán!" - nugo lea čállojuvvon rámmáhii. Ja de galgá sivdnidit golmma persovnna nammii: "Mon dáid dál válddán ." Ja de luhpet visot. Ja de son oažžu dan čiegá váldit ráfis. Muhto roahkkat dat galgá, gii daid dahká visot, mat leat ovdalis muitaluvvon.

Muhto dat, mat leat biddjojuvvon sániiguin, daid ii oaččo olggos muđui go lea stuora noaidi.
Daid ii dáidde jáhkkit oktage duohtan, ahte dat čiegát leat ollenge. Ja ii dát čállige riekta jáhkále, vaikko lea gullan olu váhnemiinnis ja olu iežáin, muhto son lea oaidnán ieš, go su áddjá válddii ruđaid, gosa leai čiehkan eatnamii bávtti vuollái, unna juovas leai, gosa leai bidjan.

Ja okta čiehká leai sin humas dahje dieđus, ahte das galggalii olu ruhta; das ledje gávdnan olu smávva silbaruđaid dan geađgeguoras. Ja dat dovddai, ahte das leat olbmot orron, ja ahte dat geađgi leai biddjojuvvon. Ja dat leai hui stuoris, dakkár ahte ii lean moatti olbmo bidjamis. Muhto dat lohket boares sámit, ahte daid leat dološ ruoššačuđit bidjan dasa, daid ruđaid ja silbbaid, maid leat rievidan sámiin. Ja dain báikkiin duoddariin gávdnojit dakkár njuolat, mat leat adnon dávgenjuollan. Ovtta lea dát čállinai gávdnan dakkár njuola.

Dan seammá geađggi birra lasi muitalus

Okta olmmoš vulggii dan geađggi lusa dan várás ahte son roggá dan geađggi vuollái ráiggi ja váldá dan čiegá eret. Ja go son bođii lahka, de šattai mierká, illá deaivvai ruoktot. Ja go firtii, de son vulggii fas dohko dan geađggi lusa ja galggai geahččalit ohcat dan čiegá. Ja go son bođii lahka, de son oaidná, go čohkaha dan geađggi nalde rievssat. Ja go son boahtá lagabui, de dat loddi šaddá stuorisin, ja šattai nu stuorisin go olmmoš. Ja de álggii sivvu ballat nu sakka, ahte fertii vuolgit ruoktot. Ja dan rájis ii leat son mannan dan geađggi lusa dainna jurdagiinna ahte váldit ruđaid. Eaige leat iežátge geahččalan roggat dan báikki, vaikko vissásii jáhkket ahte das leat ruđat.

Ja dát čálli dovdá dan olbmo, gii lea guovtte háve vuolgán dan čiegá roggat, ja dan namma lea A.N. Eira. Ja dat báiki gávdno nuorttabealde Nuorta-Ráissa, dat gohčoduvvo Fávrrosordan. Dan dihte eatnamiid namat leat dakkárat go dain gávdnojit geasseorohagat ja lea hui čáppat ja rássái. Ja johtolat lea hui alla duoddarat, maid badjel johtet giđđat ja čakčat. Ja dan geasseorohagas maiddá gávdno okta stuora geađgi, man namma lea Onnegeađgi. Ja das leat állit máŋga. Ja daid álliid vuolde atnet sii gálvvuid. Ja go sii giđđat vuohččán bohtet dan Onnegeađggi lusa, de sii buorástallet ja humahallet dego nuppi olbmo, ja jugástallet viinni ja njorrestit veháš eatnamii, ja dadjet: "Dále dutnjenai, jugis donnai veháš."

Korte nyheter

  • Buljo joatká Juoigiid Searvvi jođiheaddjin

    Karen Anne Buljo váldá ođđa áigodaga Juoigiid Searvvi jođiheaddjin. Dát searvi lea ásahuvvon 1988;is ja lea árbevirolaš juigiid várás. Sin doaibma lea ovddidit ja seailluhit árbevirolaš juoigama juoigama.

    Karen Anne Buljo
    Foto: Marie Louise Somby
  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK