PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: John E. Utsi)
Badjesohppara nuortalis lea alla vári man namma lea Guorpmit. Dat lea dies lullebealde biilageainnu.
Dán Guorpmiha birra gávdnojit máŋga jávrri gos olbmot lávejit guolástit. Ja ovdalaš áiggi, ja várra dán áigge maiddái, ledje jávrriin háldit, dákkár jávreháldit, mat maiddái orro das. Ja olbmot ferteje dieđusge soabadit daiguin háldiiguin, jus bures galggai mannat.
De lei dološággi okta guolásteaddji, guhte orui muhton jávregáttis dán Guorpmitvári vuolde. Son dovddai bures dan jávrri háldi ja soabadii suinna bures maid. Danne son dávjá oaččui ge valjit guliid.
De muhton čakčaiđida son lei árrat vuolgán iskat firpmiidis jávrrážis, gos son dábálaččat ii láve guolástit.
Dan botta go son jávkkai doppe, de ihtá boares áhkku su goađi uksagaskii. Čáppa jienain ja mojunjálmmiin son árvala olbmá eamidii:
– Doai leahppi orron dáppe oalle ráfálaččat olles geasi. Muhto dál, go lea šaddan čakča, de lea mis áigi earránit. Mon ferten johtit iežan dálveorohahkii. Muhto ovdal go vuolggán mon háliidan guođđit dudnuide veaháš jáfuid.
Go eamit gulai dan son bođii olggos goađis. Das šaljus oaidná vihtta, stuora čáppa hearggi, vuojána. Muzet bohccot main lea oalle stuora čoarvvit. Das dat čuožžut, olggobealde su goađi, ja juohke bohccos lea reahká. Ja dan ráiddu ovdageažis čuožžu diet boares áhkku. Son doallá dan vuosttaš vuojána lávžegeažis. Áhkus lea hirbmat čáppa muoddá nai, oinnii eamit.
Go eamit dan oinnii de son mannalii goađi sisa ja giddii uvssa ja čohkkedii jurddašit man láhkái galggašii bargat, vai oažžu daid jáfuid maid háldeáhkku lei lohpidan. Son ii fuobmán buoret ráđi go bálkestit guoros seahka olggos uksaráiggi.
De das maŋŋil, de boahtá su boadnji ruoktot. Son jearrá:
– Manne don leat guođđán guoros seahka olggos?
De muitala eamit maid diet boares áhkku lea dadjan. Leai háliidan addit jáfuid ovdal go vuolgá. Go boadnji dan gullá, de son dadjá:
– Gal don leat jorbbas go it ipmir buorebut. Ii áhkku goit áigun jáfuid addit, dat lei juoga iežá!
Ja de boadnji vieččai dan guoros seahka.
– Doama dál, son dajai, vuošša gáfe ja máles guoli. Moai fertejetne vuolgit fargga.
Eamit jearai:
– Na, gosa moai galge vuolgit?
De boadnji jearrá:
– Man guvlui ledje vuojániid oaivvit dalle go áhkku áiggui vuolgit?
Eamit vuosehii man guvlui bohccot ledje čužžon. Leai unna jávrráš mii lei dan stuorit jávrri guoran gos sudno goahti leai. De dadjá boadnji:
– De dál ipmirdan visot! Moai galge váldit nuohti ja bidjat dan duon jávrái!
Dalle soai doalvvuiga nuohti ja bijaiga jávrái. Go leigga geassán nuohti guktii, de leigga darvehan hirbmat ollu guoli, čuovžžat dat ledje.
Dat lei oainnát nu, leai boadnji gávnnahan, ahte jáfut man birra diet jávreháldi lei ságastan, mearkkašedje unna čuovžžažiid. Ja jur das maŋŋil go soai leigga geassán nuohti nuppe hávi, de šattai oalle čoaskkis. In lean guhká ovdal go jávri leai jikŋon. Muhto dál sudnos leai dan mađi ollu guolli ahte birgiiga olles dálvvi. Diet smávva čuovžžat, maid jávreháldi sudnuide attii ealihedje sudno olles guhkes dálvvi.